Võrreldes Eestit projektis osalenud teiste Läänemere riikidega (Soome ja Rootsi), näeme, et Eesti seisab silmitsi hoopis teistsuguste väljakutsetega. Lisaks kvalifitseeritud tööjõupuudusele peab Eesti tegelema väljarändega, sest kõrgema elatustasemega heaoluriikidest naabrid meelitavad tööjõudu Eestist väljarändama. Eesti rahvastik väheneb ja vananeb ning majanduses on eesmärgiks seatud teadmistepõhise majandusmudeli poole pürgimine. Seetõttu on riigi arukas inimressursi haldamine eriti võtmetähtsusega ja vajalik lähemalt analüüsida Eesti talendipoliitikat. Tähelepanu keskmes on ennekõike kvalifitseeritud võõrtööjõuga seonduv temaatika.

Praxise analüüsist selgub, et Eestis puudub talendipoliitika haldamise strateegia. Üldiselt on talendipoliitika probleemi poliitikakujundajate poolt tunnistatud ning probleemiga tegelemiseks on astutud olulisi samme, kuid probleemi üksikasjaliku määratlemise ja sellega strateegilisel tasemel tegelemise asemel on keskendutud peamiselt vahetule tegevusele ehk ministeeriumid ja nende ametid on asunud üksikuid tegevusi rakendama.

Riigiteenistujate tasandil toimub küll mõningane tegevuste kooskõlastamine, kuid kõrgemal strateegiliste otsuste tegemise tasandil puudub selge koordineerimine ja järelevalve. Ametnikud mõistavad strateegilise planeerimise vajadust, kuid nende positsioon ei võimalda neil strateegiliste prioriteetide osas läbi rääkida ja otsuseid vastu võtta. See peaks toimuma kõrgemal poliitikakujundamise tasandil, mis on seni kahjuks puudunud. Strateegilise juhtimise puudumine võib tõenäoliselt kaasa tuua ebatõhususe, ebajärjekindluse, poliitika killustatuse, jätkusuutmatuse ja hajunud vastutuse.

Uuringust järeldub, et Eesti talendipoliitikas on tähtis töötada välja ühtne strateegiline lähenemine ning määratleda see dokumendis, mille abil kõik osapooled saaksid end kurssi viia ja poliitilisest lähenemisest teadlikuks. Antud poliitikadokumendil peaks esiteks olema kindel omanik, kes jälgib ja koordineerib kõrgema tasandi strateegilist otsuselangetamist riigis ja teiseks peaksid olemas olema tugevad partnerid ja sidusrühmad, kes on pühendunud väljatöötatud strateegia eesmärkide täideviimisele oma valdkondades.

Lisaks, kõik uued algatused peaksid olema väljaarendatud ja täideviidud nii, et need poleks eraldiseisvad, vaid haakuksid olemasolevate tegevustega, vältimaks poliitika killustumist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud valdkonnas haaranud nimetatud juhtohjad ning on väljatöötamas oma strateegiat. Järgnevad aastad näitavad, kui edukaks nende algatus osutub.

Praxis osales One Baltic Sea Region (ONE BSR) projektis talendipoliitika töörühmas koostöös Rootsi Instituudi, Helsingi Ülikooli, Stockholmi linna ja SkanBaltiga. Töörühma eesmärk oli saada ülevaade talendipoliitika olukorrast Läänemere piirkonnas, selleks koostati ülevaade senisest talendipoliitikast ja analüüsiti parimaid praktikaid, analüüsiti talendipoliitika toimimist konkreetsetes olukordades (Eesti, Soome ja Rootsi juhtumiuuringud) ning anti soovitusi, kuidas talendipoliitika arendamise kaudu piirkonna atraktiivsust veelgi tõsta ning arendada. Eraldi teemadena leidsid kajastamist välistudengite, välistööjõu, diasporaa ning tervishoiu tööjõu teemad – vaata lähemalt selleteemalisi alalehti.

Euroopa Liidu vahenditest rahastatava Läänemere-äärsete riikide koostööprojekti ONE BSR eesmärk on regiooni konkurentsivõime suurendamine.

Vaata ka

ONEBSR veebileht

Praxise mõttehommiku talendipoliitika lehekülg