Politseitöös on olulisel kohal ennetustegevused, et hoida ära probleemide tekkimist ja/või vähendada nende negatiivseid mõjusid. Piiratud ressursside tingimustes on oluline, et ennetustegevused oleks sihistatud ja mõjusad ning tegeldaks oluliste ja õigete probleemide ning sihtrühmadega. Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudus aga teadmine parimatest tõenduspõhistest praktikatest ning uurimist vajas, millised ennetustegevused on mõjusad ning millistest tuleks loobuda nende ebatõhususe tõttu?
Praxise uuringu eesmärk oli võrrelda PPA ennetustegevusi Suurbritannias juba mõjuhinnangu läbinud tegevustega. Kaardistasime tellija ennetustegevused; seejärel tutvusime nii Suurbritannia politsei jaoks koostatud ülevaatega tõenduspõhise mõjuga ennetustegevustest politseitöös ehk Crime Reduction Toolkit-iga (CRT) kui ka ülevaate koostamiseks kasutatud teaduskirjandusega. Meie uuringu tulemuse põhjal valideerib PPA oma tänast ennetusportfelli ja loob reeglid mõjusa ennetuse valikuks.
Uuringust selgus näiteks, et PPA-s tehakse ka mitmeid ennetustegevusi, mis CRT-s kajastust pole leidnud. Teemadest, mis ei kuulu antud analüüsi fookusesse, tegeletakse PPA-s veel piirivalve ja veeohutusega, kodakondsuse, migratsiooni ning korruptsiooni küsimustega. Eraldi tõid ennetusteenuste koordinaatorid olulise fookusvaldkonnana välja küberkuritegevuse, aga ka näiteks radikaliseerumise ja seksuaalse väärkohtlemise. Lisaks ilmnes ka CRT-is käsitletud teemavaldkondades (liiklus, uimastid jne) tegevusi, mida Eestis tehakse, kuid CRT-is pole hinnatud või mida eelnevast CRT ja PPA tegevuste võrdluses pole mainitud. Mitmed nendest tegevustest on suunatud koolidele või õpetajatele ning keskenduvad nende nõustamisele erinevatel teemadel (liiklus, uimastiennetus, kriisiolukordades hakkamasaamine).