Eesti „Digiühiskonna arengukava 2030“ järgi on avalikus sektoris puudu sisulisemate digimuutuste edukaks elluviimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Kuigi iga töötaja ei pea oskama tipptasemel andmeanalüüsiprogramme või programmeerimist, on oluline elementaarne baasdigioskuste tase ja arusaam, kuidas saab tehnoloogia aidata kaasa avalike teenuste osutamisele. OSKA uuringud on näidanud, et avaliku halduse kesktasemejuhtide põhilised digikompetentsid peaksid olema: teadlikkus tehnoloogia trendidest ja võimalustest, digipöörde korraldamisest organisatsioonis, kliendikesksest (digi)teenuste arendusest ja andmete kasutamisest ning oskus korraldada küberturvalisust.
Digijuhtimist ja -arengut toetavate pädevuste suurendamist pole avaliku sektori üleselt seni süsteemselt korraldatud. Selleks, et luua sekkumine, mis süsteemselt Eesti avaliku sektori töötajate digioskusi suurendaks, uurime, kuidas on seda teistes riikides tehtud ning kas ja kuidas oleks neid sekkumisi võimalik rakendada Eestis.
Uuringu eesmärk anda võrdlev ülevaade erinevate riikide sekkumistest kesk- ja kohalike omavalitsuste töötajate digipädevuste arendamiseks. Ülevaate põhjal anname analüüsis hinnangu poliitikate ülekandmise ja/või rakendamise võimalustest Eesti kontekstis, et oleks võimalik kogutud teadmist kasutada Eesti vajadustele vastava sekkumise disainis.
Projekt keskendub avaliku sektori mitte-IT ametikohtadel töötajatele. Projekti raames:
- kaardistame dokumendianalüüsiga IT-oskuste arendamise programme 5 riigis: Taani, Itaalia, Austraalia, Ühendkuningriik ja Singapur;
- intervjueerime sekkumistega seotud eksperte (koordinaatorid, läbiviijad, metoodikud);
- analüüsime sekkumiste ülekandmise ja/või kohandamise potentsiaali Eesti kontekstis.