Euroopa Statistikaameti 2021. a andmeid vaadates on Eestis juhtivatel kohtadel naisi 41%, mis on esmapilgul suurepärane tulemus ning ületab Euroopa Liidus seatud eesmärgi, mis on 40%. Juhtivtöötajana defineeritakse selles statistikas aga muuhulgas kõik avaliku sektori keksastme juhid, haridus-, hooldus ja tervishoiu sektori juhid ning ka nt turunduse- või müügiga seotud juhtivtöötajad.
Vaadates juhtide kohta käivaid andmeid lähemalt, selgub, et väikeste ja suurte ettevõtete ning kesk- ja tipptasemel juhtivatel ametikohtadel on soolises jaotuses olulised erinevused. Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel oli 2022. aastal Eesti börsiettevõtete juhtorganite liikmete seas naisi ainult 8.1%, mis on üks madalamaid määrasid Euroopas. Börsiettevõtteid on Eestis vähe, ent ka 100 mõjukama ettevõtte juhatuste liikmetest on naisi vaid u. 16% (Sustinere, 2018). Naiste madal esindatus tippjuhtide hulgas võib toetada nõiaringi, kus naisjuhtide vähesus viib selleni, et tööle võetakse mehi ning see põlistab naiste alaesindatuse.
2023. aasta alguses alustas mõttekoda Praxis koos nelja partneriga 2-aastast projekti „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“ ehk „Power of Women Leaders“. Soovime mõjutada Eesti organisatsioonikultuuri, et rohkem naisi jõuaksid ja püsiksid tippjuhi positsioonidel samaväärselt meestega. Projekti põhipartneriteks on Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tartu Ülikool ning kaaspartneriteks Swedbank, Riigikantselei ja selle tippjuhtide kompetentsikeskus.
Soolise tasakaalu suurendamiseks juhtimises kavatseme mõjutada organisatsioonikultuuri. Koostöös Tartu Ülikooliga viime läbi uuringud, millega leiame vastuseid küsimustele:
- Kas ja kuidas on juhtimine soolistatud?
- Mis peaks organisatsioonide kultuuris muutuma, et naised ei oleks tippjuhi postitsioonidel enam vähemuses?
- Kuidas tippjuhid oma juhiks saamist näevad ja kirjeldavad (arvestades ka ühiskondlikku konteksti)? Millised on nende juhiks jõudmise teekonnad (sh võimastajad, takistajad, identiteedist-, hoiakutest-, kogemustest tulenevad eripärad)?
- Millised on Eesti tippjuhtide formaalsed ja/või mitteformaalsed õpiteed?
Uuringud annavad sisendit edaspidistele tegevustele, mis on suunatud personalijuhtidele ja teistele ekspertidele (coachidele), kes mõjutavad organisatsiooni kultuuri kujundamist. Koostöös PARE, Riigikantselei ja Swedbankiga korraldame üritusi, koolitusi. Lisaks paneme kokku veebipõhise juhendi, mis aitab tulevikus organisatsioonidel ennast hinnata ning saada näpunäiteid, kuidas oma organisatsioonis soodustada sooliselt tasakaalustatud juhtimiskultuuri.
Projekti peamine toetaja on Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (CERV programm). Lisaküsimuste korral võta ühendust maarja.tinn@praxis.ee
Top picture from Microsoft 365 Stock Images