Analüüsis uuriti struktuuritoetustest rahastatud haridusprojekte, et selgitada välja, kas need edendavad soolist võrdsust. Uuritavate projektide hulgas on nii karjääriteenuste pakkumine lastele ja noortele kui ka õppenõustamine õpilastele. Karjäärinõustamise puhul võeti fookusesse soolised stereotüübid ning uuriti, kas tüdrukutele ja poistele tutvustatakse ka mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid. Õppenõustamise teenuseid analüüsides vaadati, kas nõustamisteenused on kujundatud selliselt, et need aitaksid koolist väljalangemisohus noormehi, kes 7.-9. klassis on suuremas õpingute katkestamise ohus kui tüdrukud. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitusprojektides uuriti seda, kuivõrd annab õpetajate täiendusõpe teadmisi sellest, kuidas õpetamisel soolistest stereotüüpidest hoiduda. Õpetaja ameti maine kujundamisse panustavad projektid said tähelepanu seoses sooliste stereotüüpidega ning sellega, kuivõrd need aitavad kaasa sellele, et rohkem mehi valiks õpetaja ameti ning haridusvaldkonnas tegutsevad naised tõuseksid haridusjuhtideks.
Analüüsiga sooviti saada ülevaade struktuurifondide meetme tegevustest 1.1.1 Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine, 1.1.2 Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele ning 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus.
Haridustugiteenuste (meetme tegevus 1.1.1) pakkumine on toetuse andmise tingimuste (edaspidi ka „TAT“) järgi suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Toetuse andmise tingimuste kohaselt püütakse nõustamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Tegevuste tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Ühtegi konkreetset plaani, kuidas on kavas jõuda nende sihtrühmadeni (7.-9. klassis õppivad poisid, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored) , TATis välja ei ole toodud.
Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamise TATis (meetme tegevus 1.1.2) on mõju hindamisel võrdsetele võimalustele rõhutatud, et karjäärinõustajad saavad väljaõppe, mis annab neile võimaluse nõustada soolisi stereotüüpe vältides, tutvustada nii meestele kui ka naistele mittetraditsioonilisi karjäärivalikuid ning julgustada neid tegema soost sõltumatuid valikuid, lähtudes nende eeldustest ja isiksuseomadustest. Lisaks nähakse tegevuse mõju ka selles, et karjäärinõustamise tulemusena on inimesed teadlikumad töö, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, sh hoolduskohustustest ja ajakasutusest.
Õpetajate ja koolijuhtide juhtide koolituse TATi (meetme tegevus 1.2.1) järgi tõstab täiendusõpe sihtrühma kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavat naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Õpetajate täiendusõppe kaudu saab TATi sõnul ennetada sooliste stereotüüpide levitamist koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi, et ametit peavad eelkõige naised.
Kuivõrd kõik nimetatud meetme tegevused eeldasid, et projektidel on mõju soolisele võrdsusele, otsisime tellija palvel vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:
– Kas ja kuidas on projekti tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetud aluseks toetuse andmise tingimustes kirjeldatud sekkumistegevuste soolise võrdõiguslikkuse edendamise aspekt?
– Milliseid tegevusi on tehtud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks?
– Mil määral peegeldavad projektid elluviijate soovi panustada oma tegevustega soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisse?
Meetme tegevusi uuriti kasutades dokumendianalüüsi ning läbi viidi ekspertintervjuud inimestega, kes olid projektide ellukutsumise või läbiviimise juures. Analüüsi käigus moodustati valim meetme tegevuse 1.2.1 nn väikeprojektidest (kokku kuulus valimisse 19 projekti) ning projekti dokumentatsiooni analüüsiti pidades silmas järgmisi küsimusi:
- Kas olukorra, tulemuse või sekkumise vajalikkuse kirjelduses on kasutatud soo lõikes andmeid
- Milline on projekti mõju soolisele võrdsusele
- Kas projekt adresseerib soolist segregatsiooni hariduses
- Kas projektis on tegevusi, mis aitavad ennetada soopõhist vägivalda, kiusamist või seksuaalset või soolist ahistamist
- Kas projekti eesmärkidesse on põimitud soolise võrdsuse edendamise eesmärk
- Kas projekti tegevustest aru andes raporteeritakse projekti läbiviimisel ilmnenud soolisi erisusi
- Kui sootundlikud on projektis koostatud õppe- ja teavitusmaterjalid
Analüüsi käigus selgus, et võrdsete võimaluste tagamine läbiva teemana tegevuse planeerijat ja elluviijat olulisel määral ei suuna. Tegevuste planeerijad ja elluviijad on teadlikud võrdsete võimaluste edendamise kohustusest läbiva teemana, kuid see ei ole saavutanud prioriteetset staatust nende tegevuses ega saa piisavat tähelepanu tegevuste planeerimisel. Taotlustest ja aruannetest on võimalik läbi navigeerida ka seda teemat põhjalikumalt käsitlemata. Intervjuudest jäi siiski kõlama, et võrdsete võimaluste teema eraldi käsitlemine TATi seirearuandes kujundab mingil määral toetuse kasutajate käitumist, sest hoiab soolise võrdsuse teema päevakorral ning paneb mõtlema, mida ja kuidas on selles vallas tehtud.
Analüüsist selgus, et põhjus, miks soolist võrdsust haridusprojektides laiemalt ei edendata, on taotlejate vähene teadlikkus ja arusaam, mida soolise võrdsuse edendamine projekti kontekstis tähendab. Sageli piirdub see arusaamaga, et tegevustes võivad osaleda nii mehed kui ka naised ehk puudub sooline diskrimineerimine, mille seadused nii ehk nii on keelustanud, ning mille puudumine ei tähenda võrdõiguslikkuse edendamist.
Selleks, et liikuda soovitud muutuse suunas, tuleks soolise võrdsuse edendamise teemat käsitleda nii taotlusvormides, juhistes, hindamisprotseduuris kui ka tagasiside andmisel.
Analüüsis sisalduvad soovitused ministeeriumide poliitikakujundajatele, rakendusüksuste juhtidele ja ekspertidele ning projektide läbiviijatele selle kohta, kuidas tõhustada soolise võrdõiguslikkuse kui põhimõttega arvestamist struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides.