Naabrivalve on kujunenud Eestis laia kandepinnaga olustikuliseks ennetustegevuseks, mida koordineerib MTÜ Eesti Naabrivalve. Riigi poolt rahastab MTÜ Eesti Naabrivalve tegevust igal aastal siseministeerium, kes on siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ühe olulise alaeesmärgina sõnastanud kuritegevust ennetava ja turvalise elukeskkonna loomise. Selle alaeesmärgi saavutamiseks tegeletakse terviklikuma ja igaühe panusel põhineva ennetustöö turvalisuse tagamisega; inimkannatanutega õnnetuste ning vaimse ja füüsilise vägivalla vähendamisega; avaliku ruumi turvalisuse ning vara ja keskkonna kaitstuse kindlustamisega.
Mitmed ministeeriumi tegevussuundadest seostuvad selgelt MTÜ Eesti Naabrivalve aastateks 2021–2031 seatud sihtidega, mis sarnaselt rõhutavad sidusate, tugevate ja turvaliste kogukondade arendamist; ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamist; avaliku korra tagamist ning tõhusat reageerimist ja nutika järelevalve korraldamist. Niisiis saab naabrivalve liikumise toetamine olla üks viisidest, mille kaudu toetada ka laiemate, strateegiliste eesmärkide saavutamist siseturvalisuse valdkonnas.
Selleks, et naabrivalve tegevust veelgi teadlikumalt suunata ja tagada liikumise areng ning jätkusuutlikkus, on vajalik mõista, millised on muutunud keskkonnas naabrivalve liikumise ja ühingu tegevuse jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid, milliseid toetavaid tegevusi liikumine vajab (sh ressursid) ning millised on liikmeskonna vajadused ja ootused.
Selle uuringu eesmärk ongi selgitada välja ja analüüsida peamisi tegureid, mis mõjutavad naabrivalve liikumise jätkusuutlikkust Eestis, ning teha konkreetseid ettepanekuid, mis aitavad paika panna liikumise arengusuunad ja vajalikud ressursid järgneval kümnel aastal. Uuringu laiem siht on anda ühtlasi sisendit naabrivalve liikumise kasvu ja tõhusust toetavate tegevuskavade väljatöötamisse.
Uuring valmib siseministeeriumi tellimusel.