2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu korraldamisest. Kaheksas monitooring lähtus valdkondlikust arengukavast Lõimuv Eesti 2020 ning Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast ning hõlmab kohanemis- ja lõimumispoliitikat tervikuna.

Monitooringu põhieesmärk oli analüüsida Eesti ühiskonna kohanemis- ja lõimumisprotsesse 2020. aasta seisuga, et parandada ja uuendada teadmisi kohanemis- ja lõimumisprotsessi edukusest Eestis ja kavandada tegevusi selle toetamiseks.

Projekti kohta saad lugeda pikemalt ja tutvuda materjalidega Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Sündmused

Monitooringut tutvustasid nii Praxise kui ka teiste partnerite eksperdid pressiüritusel, mida saab vaadata siit, venekeelse sünkroontõlkega siit.

Korraldati hübriidseminar “Keelsus on meelsus – keelte õppimisest ja õppekeelest läbi lõimumise prisma”. Saad seda järelvaadata siit.

Foorumteatri formaadis kohtusid nelja parlamendierakonna ja Eesti 200 esindajad, et lahendada igapäevaelulisi lõimumisprobleeme ning debateerida Eesti ühiskonna integratsiooni sõlmküsimuste üle. Debatti kandis üle Postimees ning see on järelvaadatav siin.

Meediakajastus

Eesti Ekspress avaldas monitooringu põhjal suure loo “Venekeelsesse perre sündimine annab Eestis halvema stardipositsiooni. Olukorra paranemist pärsivad poliitikute küünilised mängud”. “Piltlikult öeldes on Narva inimesed sama eestimeelsed kui Nuustaku omad. Narva elanikud on viimase 30 aasta võrdluses rikkamad, tervemad ja targemad kui kunagi varem. Sama on ka Nuustaku inimestega. Aga ometi tähendab Narvas venekeelsesse perre sündimine, et elus edu saavutamiseks tuleb rohkem pingutada kui Nuustakult pärit eestikeelsel kaasmaalasel. Narvalane ei saavuta PISA testidel maailma esirinnas olevad tulemusi, töötab tõenäolisemalt madala palgaga töökohal, peab karjääriredelil tõusmiseks purustama mitu klaaslage. Ta väärtustab Eesti riiki ja keelt, kuid ometi näidatakse valimiskampaaniates talle kui venemeelsele võõrkehale,” kirjutab Grete Lehepuu.  Artiklit illustreerivad loo Elīza Kobini, EKA meediagraafika eriala tudengi joonistused. Loe lugu siit.

TLÜ võrdleva poliika professor Raivo Vetik kirjutas ajalehte Postimees arvamusloo “Eesti ühiskonna lõimumise suur pilt”. “Monitooringud näitavad, et lõimumises on suured piirkondlikud ja vanuselised erinevused, kuid tervikuna toimub areng õiges suunas. Eriti väljendub see venekeelsete noorte puhul, kellest enamik oskab eesti keelt ja suhtleb eesti eakaaslastega tunduvalt tihedamini kui venekeelsete elanike vanem põlvkond. Samas on 1990. aastate alguses kujunenud rahvuslik ebavõrdsus tööturul jäänud suures plaanis püsima,” nendib Vetik.