Õppimine ei toimu vaid koolis, uusi teadmisi ja oskusi omandatakse ka huvihariduses ja -tegevuses, noorteprojektides, töömalevas või koolitustel osaledes.

Mitteformaalõpet määratletakse kui väljaspool formaalharidussüsteemi toimuvat eesmärgistatud õppimist ja enda arendamist. Kuigi ka mitteformaalõppes võib õppimine toimuda kindla õppekava järgi, on see teadmiste ja oskuste omandamiseks siiski märksa vabam viis – õppimine on vabatahtlik ja õppimise korraldus on paindlikum nii õppimise aja kui koha osas.

Mitteformaalse õppe tihedam sidustamine formaalharidusega aitab õpilaste potentsiaalil paremini realiseeruda. Erinevates õpikeskkondades omandatud teadmiste ja oskuste väärtustamine toetab noori isikliku ja tööalase edu saavutamisel kogu nende elu jooksul. See on oluline samm liikumisel senisest paindlikuma haridussüsteemi poole, kus esikohale on seatud õppijate vajadused.

Eesmärgiks on töötada välja parim lahendus mitteformaalse ja formaalse õppe lõimimiseks Eesti üld- ja kutsehariduses, arvestades seejuures kohalikku konteksti ja sidusrühmade vajadusi, aga ka rahvusvahelist praktikat.

Praxise peamisteks ülesanneteks selles projektis on:

1) mitteformaalse ja formaalõppe lõimimise hetkeolukorra analüüsimine, sh osapoolte vajaduste ja ootuste kaardistamine;

2) poliitikavalikute mõju hindamine (sh kulu-tulu analüüs);

3) poliitikasoovituste koostamine.

Projekti elluviimiseks loodud konsortsiumi juhib rahvusvaheline konsultatsioonifirma ICF ning partneritena on lisaks Praxisele Eestist kaasatud Tallinna Ülikool ja Civitta Eesti AS.

Projekti info ja materjalid Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.