Praxis koostas Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud Lõimuv Eesti 2020 raames taustamaterjale. Töös keskenduti kahele teemale: lõimumisvaldkonna sotsiaal-majanduslik panus ühiskonnas ning lõimumisvaldkonna siht ja sidusrühmade karakteristikud. Uuring annab juhiseid ja soovitusi vastavate valdkondade mõju hindamiseks ühiskonnas.
Kõige olulise sõnumina selgus, et Lõimuv Eesti 2020 programmi raames tuleb programmi eesmärkide seadmisel ja rakenduskava koostamisel hinnata lõimumisvaldkonna tulemuslikkust, mõjusust, meetmete tõhusust ja investeerimisväärtust.
Hindamisel vaadeldakse lõimumispoliitika ja -programmide asjakohasust ja kvaliteeti, mitte ei püüta mõõta üksikisikute või sotsiaalsete rühmade sidusust.
Iga-aastased aruanded Vabariigi Valitsusele koosnevad hetkeolukorra kirjeldusest ning aasta jooksul elluviidud tegevuste väljundite ja mahtude loetelust. Sellegi poolest leidis uuring, et olemasolev järelvalve süsteem on ebapiisav tulemuste ja mõjude hindamiseks. Väljund-tulemuste loendamiselt tuleb liikuda edasi tulemuste ja mõjude hindamisele ning selleks töötada välja korrapärane, valdkonna toimijaid kaasav andmete kogumise ja töötlemise süsteem.
Tänaseks on küll üles töötatud süsteem tegevuste rakendamise üle järelvalve ja kontrolli teostamiseks, kuid puudub korrapärane andmete kogumise ja töötlemise süsteem lõimumisvaldkonna tulemuste ja mõju hindamiseks. – Maiu Uus
Põhisoovitus on perioodi 2014-2020 planeerida selliste mõjuanalüüside ettevalmistamine ja läbiviimine, mis võimaldavad eristada: konkreetsetes lõimumisprogammi meetmetes otseselt osalenud ja kasu saanud inimesed ülejäänutest, ning lõimumispoliitika meetmete mõju teiste valdkonnapoliitikate ja makrokeskkonna mõjudest.
On soovitav kaardistada lõmumisvaldkonna horisontaalsus ja selle valdkonna panuse hindamisel arvestada realistlikult tegevuste-meetmete mõjuulatust ning arvestada olulist teiste valdkondade meetmete koosmõju efekti suurte eesmärkide saavutamisel, sh ühiskonna sotsiaalne sidusus.
Leiti, et horisontaalne lähenemine ja programmid on alati kesksete meetmete ja tegevuste põhised, seega tuleb tähelepanu pöörata erinevate meetmete ja tegevuste mõju potentsiaalile. Potentsiaali ehk muutuse tasandeid saab eristada muutuse objekti ja ulatuse järgi. Enamasti viidatakse, et kogu integratsioonipoliitika on hindamiseks liialt horisontaalne: enamus riikides on suureks väljakutseks lõimumispoliitika elluviimise ja hindamise jaotumine mitmete erinevate riigiasutuste vahel. Samuti on keeruline seada sisukaid ja mõõdetavaid indikaatoreid, mis oleksid valdkondadeülesed, kuid hindamise tarvis võimalikult täpselt sõnastatud.
Projekti teises käsitluses on järgnevaid sidusgruppe iseloomustatud ja defineeritud:
- Multidimensionaalselt lõimunud
- Kodanikudimensioonis lõimunud
- Keeledimensioonis lõimunud
- Nõrga kodanikuidentiteediga
- Passiivne kodakondsuseta ja keeleoskuseta
- Uusimmigrandid
Vaata ka
Lõimumisvaldkonna arengukava “Eesti 2020” taustmaterjalid
Lühikokkuvõte: Lõimumisvaldkonna sotsiaal-majanduslik panus ühiskonnas
Lühikokkuvõte: Lõimumisvaldkonna siht- ja sidusrühmade karakteristikud