Projekti eesmärk on analüüsida Leedu eripensionide poliitilisi ebakõlasid, hinnata praegu kehtiva eripensionide skeemi tulevast kulu ning võimalike reformide mõju saajate hulgale, pensionide asendusmäärale ja kulule.

Leedu eripensionid katavad üsnagi erinevaid hüvesid. Need erinevad eesmärgi, kvalifitseerumise, toetuse suuruse arvutamise loogika ja määrade poolest. Selliseid erinevusi ei anna põhjendada töö iseloomuga ja tingimustega. Eripensionide kuised suurused on alates 60 eurost kuni 1200 euroni. Seega kerkivad esile õigluse, mõistlikkuse ja proportsionaalsuse küsimused. Leedu eripensionidel on kaks suuremat probleemkohta:

  1. madal efektiivne pensioniiga – nt mediaanvanus on politseinikel ja sõjaväelastel eripensionile jäädes meestel 47 ja naistel 53;
  2. üldjuhul eripensioneid pärast pensionile jäämist ei indekseerita ehk nende ostujõud ajas väheneb.

Projektis hinnati võimalike pensionireformide mõju, milleks loodi Exceli-põhine mudel LitPen. Esmajoones analüüsiti politseinike ja sõjaväelaste (nende alla kuuluvad ka teised sisejulgeoleku ametnikud) eripensionide võimalikke reforme, sest selle skeemi jätkusuutlikkuse risk on suurim. Analüüsiti skeemi aeglast kaotamist, sissemakse skeemile üleminekut, minimaalse vanuse kriteeriumi lisamist ja indekseerimise variante lisamist. Kuna üldjuhul eripensionide indekseerimine puudub, siis analüüsiti ka kõikidele skeemidele indekseerimise lisamist.

Selgus, et kui eripensionides midagi ei muudetaks, siis Leedu tulevane kulu jääks võrreldes SKP-ga samale tasemele (0,3% SKPst). Sealjuures tuleb arvestada, et sõjaväelaste ja politseinike kulu osakaal kasvaks 48%-lt umbes 80%-ni eripensionide kogukulust. Põhjuseks on asjaolu, et näiteks represseeritute kulu kaob ajapikku, sest ei lisandu uusi saajaid ning sõjaväelaste ja politseinike eripensionil olevate inimeste hulk ja pensionid kasvavad.

Vaata ka

Projekti lõplik raport asub siin.