Uuring kajastab kutseõppeasutuste lõpetanute rahulolu erialavalikuga, töölerakendumist ning õpingute vältel esinenud probleeme koos võimalike lahendustega. Ühtlasi leitakse uuringus ka viise, kuidas kutseõppeasutuses õppimist parendada.

Selgus, et valdav enamus lõpetajatest on oma erialavalikuga rahul. Vilistlaste erialavalikul on olulisimaks määrajaks eriala huvitavus, valikut mõjutab ka kooli ja eriala maine. Õpingute juures tähtsustatakse meeldivat sotsiaalset keskkonda: kaasõpilasi ja häid õpetajaid ning positiivseks peeti ka õpingute paindlikku korraldust. Negatiivse aspektina toodi välja õpingute lihtsus ja kutseõppeasutuste liiga kerge tase.

“Nagu tõdesid paljud intervjueeritutest, on õpilaste koosseis koolis kirju ning sinna satub õppima ka akadeemiliselt väga andekaid õpilasi, kelle jaoks ei ole tase piisavalt kõrge.” – Mihkel Nestor

Joonisel: Erialavalikut mõjutanud tegurid

Kutseõppeasutused_erialavalikut_moj_tegurid

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, samal tasemel riigi keskmisega. Kutsehariduse omandanud mehed teenivad naistest aga poole enam. Arvestades kõiki selgitavaid tausttunnuseid nagu elukoharegioon, sektor, vanus jms, jäi naissoost vilistlaste palk meeste omale 32% võrra alla, neid arvesse võtmata ületas meeste palk naiste oma aga lausa poole võrra.

Joonisel: Keskmine netopalk eurodes ühes kuus, soo alusel

Kutseharidus_palk_mehed_naised

Uuringust saadud tulemuste põhjal võib kahelda mõne kutseõppeasutustes pakutava eriala otstarbekuses. Näiteks selgus, et teeninduserialade vilistlased ei väärtusta oma eriala põhjusel, et tööandjate jaoks pole uute töötajate värbamisel erialase kutsehariduse olemasolu oluline.

Kutseõppeasutustes õppimise parendamiseks peaks tegema järgmist:

  •  pöörama rohkem tähelepanu väga andekatele õpilastele;
  • vähendama ainult naistele või meestele mõeldud erialade loomist;
  • põhjalikumalt analüüsima kutseõppes pakutavate erialade perspektiivikust tööturul;
  • riik peaks valdkonna ressursside otstarbekama kasutamise eesmärgil kaaluma piirangute seadmist kahe sama taseme kutsehariduse järjestikkusele omandamisele riigieelarvelisel õppekohal.