Eestis on koduvigastused suur tervishoiu probleem ning efektiivsed ja tulemuslikud ennetus- ja sekkumismeetodid on hädavajalikud selleks, et probleemi tagajärgi ära hoida või paremini hallata. Andmetele tuginedes on eriti vajalik pöörata tähelepanu vanemaealistele ja väikelastele. Kui 65–74-aastaste vigastusest on vähemalt 48% juhtunud kodus, siis 85-aastaste ja vanemate hulgas on osakaal juba ligi 60%. Samuti on suur osa alla 5-aastaste laste vigastustest aset leidnud just kodus (75%). Peamine põhjus nii vanemaealiste kui väikelaste vigastustel kodukeskkonnas on kukkumine.
Mainitud vanusegruppide puhul on oluline, et vigastuste ennetus toimuks sihitatult ja kasutusel oleksid efektiivsed sekkumismeetmed, et ära hoida vigastusjuhte ja -suremust. Sobivate meetmete valikul on abiks ülevaade välisriikides rakendatavatest praktikatest ja sekkumistest, mida saaks võimalusel ka Eestis rakendada. Üldjuhul hõlmavad koduohutuse hindamismeetodid põhjalikku kodukeskkonna võimalike riskide ülevaatamist ja ohtude tuvastamist nii kodust väljast (halb valgustus, ebaühtlane kõnnipind, takistused) kui seest (libisemisoht, trepid, libedad pinnad, puuduvad käsipuud või vannitoas esinevad ohud).