Eesti keskkonna kaitseks loodud maksude otsene eesmärk on panna üksikisikud, asutused ja ettevõtted vältima või vähendama loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud kahjusid. Siinne analüüs vaatleb keskkonnatasude ja teiste keskkonnakasutusega seotud maksude laekumist ning keskkonnatasudest laekuva raha kasutamist aastatel 2005 – 2010.

„Keskkonnatasudest kogutav raha on olnud aastaid riigi põhiline keskkonnakaitsemeetmete rahastamise allikas, mille abil viiakse ellu väga palju erinevaid keskkonnakaitsega seotud projekte“ – Silja Kralik

Aastatel 2005 – 2010 laekus Eestis keskkonnatasusid üle 436 miljoni euro, sellest ligi pool (umbes 217 miljonit eurot) saastetasudest, 165,8 miljonit eurot ehk 38% erinevatest ressursitasudest ja üle 53 miljoni euro ehk 12,3% metsatulust. Keskkonnatasude laekumist mõjutasid kõige enam majanduse üldine käekäik, sellest tulenevad muutused keskkonnakasutuse mahus ja tasumäärade tõus.

Alljärgnevalt mõningad uuringu järeldused:

  • Saastetasude iga-aastane laekumine oli suurim aastatel 2007 – 2009.
  • Riigieelarve osakaal keskkonnatasudes vähenes vaadeldava perioodi jooksul, langedes 2005. aastal 80,5% 2010. aastal 72,2%le.
  • Keskkonnatasude osa riigi rahanduses on tagasihoidlik, moodustades alla 1,25% valitsemissektori kogutuludest.
  • Kohalike omavalitsuste eelarvetes moodustasid keskkonnatasud keskmiselt alla 1,5%.
  • Keskkonnamaksud moodustasid erinevatel aastatel kõikidest maksutuludest 1,2 – 1,5%.
  • Keskkonnakasutusega seotud maksudest on kõige suurem osakaal kütuseaktsiisil, millest laekus kokku 1,7 miljardit eurot.
  • Keskkonnakasutusega seotud maksud moodustasid Eestis 5-6% valitsemissektori ja riigieelarve kogutuludest.
  • Aastatel 2005 – 2010 kulutati ühe elaniku kohta keskkonnakaitsele 38,7 eurot.

keskkond

Mõningad soovitused, kuidas edasi toimida:

  • Saastetasude toime suurendamiseks tuleks pidevalt jälgida saasteainete vähendamise võimalusi ja hoida end kursis tehnoloogiliste uuendustega.
  • Et saada kohalike omavalitsuste keskkonnatasudest ja nende kasutamisest parem pilt, tuleks hakata koguma teavet keskkonnakulutuste rahastamise vajaduse kohta.
  • Senisest rohkem oleks vaja hinnata tasumäärade mõju keskkonnakaitsele ning keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise tõhusust ja otstarbekust.
  • Kuna maksude eesmärk on suurendada ressursitõhusust, vähendada saastamist ja minna tööjõu maksustamiselt üle keskkonnamõju maksustamisele, tuleks keskkonnaga seotud maksude ja tasude süsteemi lähiajal põhjalikult investeerida, et selgitada välja keskkonnakahjulikud toetused.