Koostöös läbiviidud projekti eesmärk oli mõista, kuidas Eestis elavad inimesed mõtestavad rohepööret, et leida parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks ja igapäevaste praktikate muutmiseks ühiskonnas. Riigikantselei tellitud projekti konsortsiumisse kuulusid Mõttekoda Praxis, Rakendusliku Antropoloogia Keskus, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.

Rohepöörde mõtestamine

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas saavutada kliimaneutraalsus ja pöörata tagasi elurikkuse kadu. Eesti keeles kutsume rohepöördeks muudatusi majanduses ja ühiskonnas, mida selle visiooni elluviimine kaasa toob.

Rohepööre võib tavakodaniku jaoks olla juba tuttav termin, kuid selle tähendus jääb paljudele siiski hoomamatuks. Nii võib tavakodanikul olla ka keeruline mõista, mida see tema elus konkreetsemalt muudab ja tegevustena temalt eeldab.

Meie teostatud projekt aitab:

• rohepöörde juhtidel mõista, milliste tegurite toel inimeste keskkonnakäitumine kujuneb, ning tänu sellele langetada tulemuslikumaid poliitikavalikuid ning samas tunnustada ka inimeste individuaalseid arenguplaane ja konkureerivaid vajadusi oma käitumise muutmisel;
• muuta avalikku arutelu rohepöörde ja Eesti arengusuundades osas konstruktiivsemaks, loovamaks ja destruktiivset vastuseisu ennetavamaks;
• leida inimkäitumise kujundamisel kommunikatsioonile roll, milleks see sobib, arvestades ka teiste sekkumiseks sobivate tööriistade eripärasid ja koostoimeid;
• inimeste kaasatulekut rohepöördega või seda toetavate tegurite arengut mõõta teaduslikult mõtestatud, kuid rakenduslikke teadmisi pakkuval viisil.

Projekt viidi läbi kolmes etapis:

• I etapis toimus antropoloogiline uuring, mille eesmärk oli ennekõike mõista, kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaelude konteksti ning suhestub nende arusaamade, põhimõtete, ootuste ja hirmudega;
• II etapis koondati teaduskirjandusest käitumisteaduslikud lahendused ning viidi läbi arendussessioonid valdkonna ekspertidega, et leida uusi lahendusi ja ideid üksikisiku käitumise mõjutamiseks;
• III etapis loodi (1) käitumuslike muutuste tööriistakast, mida saab kasutada käitumuslike sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel ning (2) mõõtmismudel, mis täiendab, täpsustab ja parandab olemasolevat Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse mõõtmismudelit.