Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas saavutada kliimaneutraalsus ja pöörata tagasi elurikkuse kadu. Muudatusi majanduses ja ühiskonnas, mida selle visiooni elluviimine kaasa toob, on hakatud eesti keeles kutsuma rohepöördeks.

Rohepööre on tavakodaniku jaoks eeldatavalt tuttav termin, kuid selle tähendus jääb paljudele hoomamatuks. Saamata aru selle mõistega kaasnevast, on tavakodanikul keeruline mõista, mida see tema elus muudab ning veelgi keerulisem tõlkida seda konkreetseteks tegevusteks, mida see temalt eeldab.

Projekti eesmärk on mõista, kuidas Eestis elavad inimesed mõtestavad rohepööret, et leida parimad viisid teadlikkuse suurendamiseks ja igapäevaste praktikate muutmiseks ühiskonnas.

 

Projekt aitab kaasa sellele, et

· rohepöörde juhid mõistes, milliste tegurite toel inimeste keskkonnakäitumine kujuneb, langetavad poliitikavalikuid, mis on inimkäitumise kujundamisel tulemuslikud, kuid tunnustavad ka inimeste individuaalseid arenguplaane ja konkureerivaid vajadusi muuta oma käitumist;

· avalikku arutelu rohepöörde vajaduste üle Eesti arengusuundades on võimalik pidada konstruktiivselt, loovalt ja destruktiivset vastuseisu ennetades;

· kommunikatsioonile leitakse inimkäitumise kujundamisel roll, milleks see sobib, arvestades teiste sekkumiseks sobivate tööriistade eripärasid ja koostoimeid;

· seda, kuidas mõõta inimeste kaasatulekut rohepöördega või seda toetavate tegurite arengut, on võimalik mõõta teaduslikult mõtestatud, kuid rakenduslikke teadmisi pakkuval viisil.

 

Projekt viiakse läbi kolmes etapis:

· antropoloogiline uuring, mille eesmärk on ennekõike mõista, kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaelude konteksti ning kuidas see suhestub nende arusaamade, põhimõtete, ootuste ja hirmudega;

· interdistsiplinaarsete käitumisteaduslike lahenduste arendus erinevates formaatides;

· käitumuslike muutuste tööriistakasti loomine, mida saab kasutada käitumuslike sekkumiste ja lahenduste planeerimisel ja elluviimisel, et aidata kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele.

Töö viib läbi konsortsium, kuhu kuuluvad Mõttekoda Praxis, Rakendusliku Antropoloogia Keskus, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.