Terviseinfosüsteemiks nimetatakse kõiki tervishoiusüsteemi sidusrühmi ühendavat ühtset alusplatvormi. Seetõttu peetakse terviseinfosüsteemi põhieeliseks võimalust muuta tervishoiusüsteemi, tagades standardse ja tõrgeteta teabevahetuse kõikide selle kasutajate, meditsiiniliselt olulise teabe pakkujate (näiteks digitaalsete terviseandmete, isiklike tervisekaartide ja diagnostikateenuste pakkujad), koolitervishoiuteenuste osutajate, riiklike registrite jne vahel.
Terviseinfosüsteemi rakendamine võimaldab elanikel oma tervise eest palju aktiivsemalt hoolitseda. Samas, patsiendikesksuse suurendamiseks peaks patsiendiportaal täienema ja muutuma mitte haiguse-, vaid tervise-ja heaolukeskseks. Niisamuti on oluline, et arst suhteks patsiendiga talle arusaadavas keeles – ka siin saab tervishoiu infosüsteem tulla appi näiteks olulise info taasesitamiseks kas enne või pärast konkreetset kontakti arstiga. Kodanik tuleb tuua kasusaaja poolele ning talle tuleb selgitada, mida ta täpselt saab, millised on need teenused ja milles seisneb see konkreetne e-süsteemi kasutamisest tulenev kasu. Ideaalis peaks terviseinfosüsteem ja sellele rajatud lisateenused võimaldama mõõta inimese ravimise käigus tekkivat terviklikku nn “tervise tulemust”, mitte lihtsalt hindama raviprotsessi üksikuid osi. Praegune süsteem seda ei võimalda, mistõttu tasustatakse valdavalt üksikuid toiminguid, mitte terviklikku ravitulemust. Terviseinfosüsteemi edukal rakendamisel tekiks senisest hoopis parem võimalus motiveerida teenuseosutajaid lähtuvalt tulemusest. Motivatsioonimehhanisme (näiteks tulemustasu) saab juurutada etapiviisiliselt, kuid ennekõike tuleb luua eeldused süsteemi juurutamiseks.