Välismaal elab 150 000 – 200 000 eestlast, mis teeb 15% kõikidest eestlastest. Euroopa mõistes on tegemist silmapaistva diasporaaga ehk väljaspool kodumaad paiknevate inimestega. Märkimisväärne osa neist on kõrgelt kvalifitseeritud. Seoses sellega, et Eesti kannatab kvalifitseeritud tööjõu puuduse käes ning siinne tööturg ei suuda piisava kiirusega muutustele reageerida on põhjendatud analüüsida mil määral võiksid väliseestlased riigi olukorda leevendada.

Seoses sellega, et Rahvuskaaslaste programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika valdkonnas, keskendub see peamiselt keele ja kultuuriga seotud tegevustele, jättes varju majanduslikud tegurid ja tööjõuga seotud küsimused. Rahvuskaaslaste programm küll toetab välismaal elavate eestlaste tagasipöördumist, kuid ei propageeri seda. Rahvuskaaslaste programm võiks stipendiumite ja noortelaagrite abil Eestit senisest enam hea õppimis- ja töötamiskohana tutvustada, hetkel puudub programmil seos tööjõu pakkumise probleemi lahendamisega.

2010-2012 aastal rakendatud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja rakendatud „Talendid Koju“ projekti tulemuslikkus oli mitmetel põhjustel tagasihoidlik, kuid see andis mitmeski mõttes vajalikku infot välismaal asuvate noortega kontaktide arendamisel ja suhtlemisel. Väliseestlaste panus Eesti arengusse tuleks sisulisemalt läbi mõelda ja arutada.

Väliseestlaste koosseisust ja kvalifikatsioonist tuleks saada ülevaade, et tuvastada kas diasporaa võiks olla talendipoliitika üheks sihtrühmaks. „Talendid Koju“ veebikeskkond vääriks ehk siin edasiarendamist ja seostamist Eesti kui töökohamaa turundamisega.

Vaata ka

ONEBSR veebileht

Praxise mõttehommiku talendipoliitika lehekülg