Selleks, et projekti käigus loodud kursused vastaksid paremini just Eesti õpetajate ja üliõpilaste vajadustele, viidi läbi mahukas küsitlus- ja intervjuu-uuring. Uuringute tulemused andsid olulist sisendit nii sihtrühma praeguste teadmiste, hoiakute ja kogemuste kui ka kursuste soovitatava ülesehituse, sisu ja metoodika kohta.
Üliõpilaste küsitlus
Üliõpilaste küsitlusuuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on tänaste üliõpilaste soolise võrdõiguslikkusega seonduvad hoiakud, kogemused ja teadmised. Küsimustiku koostamisel lähtuti osaliselt Sotsiaalministeeriumi poolt perioodiliselt korraldatava soolise võrdõiguslikkuse monitooringu küsimustest, et üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alaseid hoiakuid, teadlikkust ja kogemusi oleks võimalik võrrelda kogu Eesti elanikkonnaga.
Ankeetküsitlusele vastas kokku 4525 vastajat, kuid peale andmete puhastamist kasutati lõplikus analüüsis 2748 respondendi vastuseid, mis moodustab umbes 5% kogu üliõpilaskonnast.
Intervjuu-uuring
Lisaks küsitlusuuirngule korraldasime kuus poolstruktureeritud fookusrühma intervjuul õpetajakoolituse ja sotsiaalteaduste üliõpilastega, ühe poolstruktureeritud fookusrühma intervjuul üldhariduskoolides töötavate õpetajatega ning üheksa individuaalset ekspertintervjuud ülikoolide õppejõudude, üldhariduskoolide õpetajate, haridusvaldkonna ametnike ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade ekspertidega.
Üliõpilaste fookusrühma intervjuude eesmärk oli mõtestada ülikooli õpetamispraktikaid ning seda mõjutavaid väärtusi ja norme soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste üliõpilastega viidi läbi kaks ning õpetajakoolituse üliõpilastega neli fookusrühma intervjuud.
Õpetajate fookusrühma intervjuu peamine fookus oli suunatud projekti käigus loodud õpetajate täienduskoolituskursuste jaoks sisendi kogumisele, kuid osalejad jagasid ka oma kogemusi, tähelepanekuid ja hoiakuid seoses võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkusega koolipraktikas. Vestlusel osalesid kaheksa erinevates koolides ja õppetasemetel erinevaid aineid õpetavat õpetajat.
Ekspertintervjuude eesmärgiks oli koguda üld- ja kõrghariduse ekspertide hinnanguid selle kohta, milline on õpetajate, õppejõudude, õpilaste ning üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste alane teadlikkus ning vajadused ning kuivõrd vastuvõtlikud on üldharidus- ja ülikoolid võrdseid võimalusi käsitleva õppe osas. Üheksa ekspertintervjuud viidi läbi individuaalintervjuudena. Intervjueeritavate hulka kuulusid nii õpetajate baas- ja täienduskoolituse valdkonna korraldajad, õpetajate (eriala)liitude esindajad, tegevõpetajad, ülikoolide õppejõud, soovaldkonna ekspert ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.
Uuringu “Eesti üliõpilste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused” aruanne.
Teadustöö
Projekti uuringutulemusi publitseeriti ka teadustöödena. 2015. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli Sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudis Kersti Kruus „Soolise võrdõiguslikkusega seotud arusaamad õpetajakoolituse üliõpilaste näitel“.
Eesti Haridusteaduste Ajakirjas (vol 4, nr 1, 2016) ilmus 2016. aasta kevadel artikkel „Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses“ (autorid: Eve Mägi, Helen Biin, Karmen Trasberg ja Kersti Kruus).