• Kiusuennetusprogrammid pakuvad koolitöötajatele olulisi tööriistu ennetusega tegelemiseks, kuid nende kasutamist tajuvad ülekoormatud õpetajad lisakoormusena.
• Ennetustegevused pole koolides alati järjepidevad, sest kiusuennetuseks puudub läbimõeldud ning eesmärgistatud kogu kooli töötajaid hõlmav lähenemine – nii seisab kiusuennetus üksikute koolitöötajate õlul.

Mõttekoda Praxise uuringust selgus, et tuntud kiusuennetus- ja väärtuskasvatusprogrammid nagu  KiVa, „Kiusamisest vabaks!“, VEPA, TORE, Vaikuseminutid, Hooliv klass või Hea kooli mudel on koolitöötajate hinnangul kiusamise ennetamiseks kasulikud, sest suurendavad koolis näiteks seotustunnet ja kiusamisest täiskasvanute teavitamist, kuid nende rakendamine ei ole süsteemne. Seetõttu võivad ennetustegevused kergesti soiku jääda ning koolis ei teki kiusuennetusest ühiseid arusaamu.

Uuringu tulemused näitavad, et enamikul koolitöötajatest on edukat kiusuennetust soosivad hoiakud: kiusamisolukordi tuntakse ära ja tajutakse tõsisena, koolitöötajate kaastunne kiusamisohvrite suhtes ning sekkumisvalmidus on suur. Vastajad olid tundlikud ka LGBT+-vaenulikku sõnakasutust sisaldava kiusamise suhtes ja enamik õpetajatest peab tähtsaks koolis LGBT+-teemade käsitlemist. Uuringu tulemused viitavad, et vähemusnoori toetava suhtumise tegelikku rakendumist võib takistada kolleegide teistsuguste hoiakute tajumine.

Järjepidevat kiusamisennetust võib takistada koolitöötajate ülekoormus, aga ka see, et õpetajad ei usu oma võimekusse kiusamise vastu midagi ette võtta. Vaid 52% vastanutest uskusid, et nad suudavad õpilastevahelise kiusamise lõpetada. Tugispetsialistide ja koolijuhtidega võrreldes usuvad oma võimetesse kõige vähem just õpetajad.

Umbes kolmandik vastanud koolitöötajatest ei kasuta ühegi Eestis levinud ennetusprogrammi metoodikat. Ka programmidega liitunud koolides ei jõua kasulikud teadmised ja ennetustegevused kõigi õpetajate ja õpilasteni. Peale selle esineb koolides ka õpilaste sotsiaalse pädevuse arendamise vastandamist ainealasele õppetööle – kõik õpetajad ei pea kiusuennetusega tegelemist ainetundidesse sobivaks.

Praxise analüüsist järeldus, et kiusamise vähendamiseks ei saa ennetustöö sõltuda üksikute töötajate entusiasmist, vaid peab olema läbimõeldud ja järjepidev, et kogu koolis oleksid kiusuennetusest ühised arusaamad. Sellele aitaks kaasa kõigile haridustöötajatele kiusamise olemusest, ennetamisest ja juhtumite lahendamisest baasteadmiste tagamine sõltumata sellest, kas koolis probleemi juba piisavalt tähtsustatud on, et mõne kiusuennetusprogrammiga liitumine ette võtta.

Mõttekoda Praxis viis uuringu läbi Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel.

Uuringu tulemuste tutvustamine toimub 19. aprillil kell 15-16.30 HARNO veebiseminaril. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Uuringuaruande autorid on Elisabeth Kendrali, Marleen Allemann, Meeli Murasov, Sandra Haugas ja Eve Mägi. Aruannet on võimalik lugeda siit.