Täna Nokia Kontserdimajas esitletav Praxise mahukas annetuste analüüs annab ülevaate erinevatest annetuspraktikatest nii Eestis kui teistes riikides ning jagab soovitusi ja arendusettepanekud annetamiskeskkonna soodustamiseks.

Analüüs toob esile, et 2009. aastal deklareeris annetusi 640 ühendust summas 19,5 miljonit eurot, võrdluses 2008. aastaga on annetuste hulk mõnevõrra vähenenud. Majandusolukord on mõjutanud negatiivselt eelkõige juriidiliste isikute annetamist, aastaga langes annetuste maht pea poole võrra. Igal aastal on lõviosa kingituste ja annetuste summast saanud Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad organisatsioonid.

Analüüsi autorid rõhutavad, et “annetamine on investeering ühiskonna ja tuleviku parandamiseks, see näitab kodanikuksolemise küpsust, empaatiavõimet ja kodanikuühenduste väärtustamist riigis. Eesti andmeid vaadates on meil sellini veel pikk tee minna.”

“Kui Eestis oli 2009. aastal annetajate osakaal ca 5,4% elanikkonnast, siis võrdluseks on sama näitaja Kanadas 23% ja Suurbritannias 56%. Nende numbrite suure erinevuse tõttu tekib küsimus, kas tõesti on Eestis annetamine ja kinkimine kodanikeühendustele niivõrd vähelevinud?” märgib uuringu autor Kristina Mänd.

“Samas on positiivne, et hoolimata majanduslangusest on eraisikute annetuste maht püsivalt olnud tõusutrendis. On loodud annetuskeskkondi ning suurenenud püsiannetuste hulk. Eestis on võimalike pettuste ja annetuste väärkasutuste ennetamine kergem kui teistes riikides tänu meie elektroonilisele maksusüsteemile,” märgib Mänd.

Perioodil 2005-2009 annetusi ja kingitusi saanud organisatsioonidest moodustavad kõige suurema hulga spordiklubid, asenduskodud ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega tegelevad organisatsioonid. Kuigi igal aastal deklareerisid annetusi ja nende kasutamist vaid mõned erakonnad, siis 2009.a. moodustasid erakondade annetused kogusummast märkimisväärse osa – 12,3%. Suurimad annetuste saajad olid SOS Lasteküla Eesti Ühing, Eesti Reformierakond, Eesti Suusaliit, Eesti Juudi Kogukond.

Analüüsi autori Praxise analüütiku Külvi Noore sõnul varieeruvad deklareeritud annetuste summad suuresti: “annetuste summas algavad mõnest eurost ning on kuni paari miljoni euroni. Äärmiselt kõrgeid tulusid on siiski mõnel üksikul organisatsioonil.”

Annetusi kasutatakse peamiselt ühenduste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Noore sõnul võib aga välja tuua annetusi saanud organisatsioonide endi poolt tehtavate annetuste osa: “Umbes 15% annetustest ja kingitustest liigub edasi kolmandatele osapooltele.”

Annetuste analüüs annab ka põhjaliku ülevaate soovitustest, kuidas Eestis annetamist parandada. Peamiste järeldustena toob Noor välja kolm aspekti: “Annetamise suurendamiseks või kasvamiseks on vajalik – esiteks valmisolek anda, teiseks suutlikkus annetusi koguda ning kolmandaks kõrvaldada annetamist segavad ja piiravad takistused.”

Analüüsi tulemuste ja annetamise käsiraamatu “Kuidas koguda annetusi ja hoida toetajaid?” esitlus toimub täna kell 14.30 Nokia Kontserdimajas.