Eesmärgid, mille ÜRO seadis rahvusvahelise arengu edendamiseks (MDGs ehk Millennium Development Goals) peavad olema täidetud 2015. aastaks. Alates 12. aprillist on selleks aega 1000 päeva. “Need eesmärgid on aidanud meil seada ülemaailmseid ja riiklike eesmärke, koondada oma jõudu ja suunata oma tegevusi,” märkis ÜRO peasekretär Ban Ki-moon oma hiljutises teates.
Tallinnas toimuva arutelu fookuses on spetsiifilisemalt kaubandussuhete, erasektori ja kodanikuühiskonna roll ning mõju arengukoostööle ja partnerriikide eesmärkidele. “Oleme harjunud rääkima arengukoostööst ja kodanikuühendustest, kuid mitte arengukoostööst, ettevõtlusest ja kaubandusest. Esmakordselt Eestis on tehtud analüüs, mis vaatab lisaks ühendustele ka ettevõtete rolli ning kaubandussuhteid arengukoostöö maades,” märgib Praxise akadeemia juht Kristina Mänd.
Eesti investorite silmis on nii poliitiline ebastabiilsus kui ka kultuurilised eripärad olulised põhjused, miks peetakse mitmesse arengukoostöö partnerriiki (küsitluses toodi välja Ukrainat, Aserbaidžaani, Armeeniat) ja teistesse arengumaadesse investeerimist liiga riskantseks. Mänd rõhutab, et just teavitustegevus on meie arengukoostöö peamine ülesanne järgmistel aastatel, et muuta investeerimine arengumaadesse atraktiivsemaks.
Aastatuhande arengueesmärgid, mis suuresti suunavad arengukoostööd, puudutavad vaesuse ja nälja vähendamist, haridust, soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi, võitlust HIV, AIDSi ja malaariaga, looduskeskkonna püsivust ja ülemaailmse partnerlusvõrgu loomist arengu edendamiseks. “Meie arengukoostöö panustab samuti nende eesmärkide saavutamisesse. Kuigi 2015. aasta siht jääb saavutamata, on Eesti teinud palju ja edukalt,” hindab Mänd.
Eesti on arengukoostööga süstemaatiliselt tegelnud 1998. aastast kui liitumisläbirääkimiste raames Euroopa Liiduga pandi paika arengukoostöö tegevused ja rahastuse said esimesed projektid. Sellest ajast alates on arengukoostööst kujunenud oluline valdkond Eesti välispoliitikas. 2004. aastast alates on summa, mida Eesti riik eraldab arengukoostööks kasvanud 6 miljonist 18 miljoni euroni aastas. Suure osa arengukoostööst teevad kodanikuühendused, toimetades Eesti arengukoostöö sihtriikides (Afghanistan, Gruusia, Moldaavia, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene), kuid tähtis roll on täita ka ettevõtetel ja kaubandussuhetel.
Üritusel tutvustavad analüüsi tulemusi ja soovitusi Praxise külalisuurijad: Triinu Püvi (ettevõtted ja arengukoostöö), Evelin Andrespok (ühendused ja arengukoostöö) ja Andrew Rozeik (kaubandussuhted ja arengukoostöö). Arutelu modereerib Praxise akadeemia juht Kristina Mänd.
Kokkuvõtliku eestikeelse poliitikaanalüüsiga saab tutvuda SIIN.