Mõttekoja Praxis kutsel ja Välisministeeriumi arengukoostöö raames viibib täna Tallinnas Gruusia riigiametnike delegatsioon, et õppida teenusearendust avalikus sektoris. Eesti avalike ja e-teenuste arendamise kogemusele baseerudes kohandatakse aasta jooksul viis Gruusia avalikku teenust kasutajakesksemaks.
Gruusia valitsus on edukalt alustanud mitmete e-teenuste pakkumist, mis lihtsustab ja tõhustab suhtlust erinevate rühmade vahel. Nii saavutatakse märkimisväärne ajaline, majanduslik ja tööjõukulude kokkuhoid.
E-teenuste arendamise iga-aastane eelarve on pisut üle 1 miljoni euro, samas kui Eestis on ministeeriumite eelarvetes IKT arendusteks ligi 30 miljonit eurot 2016. aastal, millele lisandub veel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu taotletavad vahendid 17 miljoni euro ulatuses.
Gruusia Avalike Teenuste arendamise agentuuri osakonnajuhataja Sesili Verdzadze sõnul on Gruusia e-valitsemise arendamise faasis, mistõttu teenuste eesmärgistamine ja seniste tulemuste hindamine on äärmiselt oluline.
„Soovime pilootide kaudu tõestada teistele valitsusasutustele, mida teenuste arendusega saab saavutada. Mõnikord arendusplaan ka ei õnnestu, aga näeme Eestiga koostööd kui võimalust oma töötajaid välja koolitada ning ka Eesti õppetunde juba kasutada,“ sõnas Verdzadze.
Gruusia pealinnas ja suuremates linnades tegutsevad avatud teenuste majad, mis pakuvad kokku 350 eri teenuse. Koostööprojektis Eestiga analüüsitakse ka Gruusia ID-kaardi senist kasutust ja selle taotlemise protsessi, et kaardi levikut ja rakendamist motiveerida.
Praxise ja Gruusia partnerite koostöös luuakse disainiauditi metoodika ning selle alusel hinnatakse avalikke teenuseid. Mõttekoja projektijuht Jane Matt loodab, et loodud disainiauditi metoodikat on võimalik pärast projekti lõppu kasutada ka teiste teenuste arendamisel nii Eestis kui ka väljaspool.
Arendusprogrammis jagab oma kogemust Janek Rozov Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste arendamise osakonnast, kes on Eestis käivitanud kasutajakesksete teenuste loomise.
Rozovi sõnul jõuab riik inimeseni peamiselt teenuste osutamise kaudu, isegi kui inimene vajab mõnda teenust vaid üks kord aastas või isegi harvemini. „Väärtust saab luua ainult läbi teenuste osutamise, mitte läbi menetlemise, protsessimise, asjade läbi vaatamise jne. Kliendikesksus on mõtteviis, mis eeldab suhtlust inimese ja inimese vahel, mitte suhtlust seadusandluse vahendusel juriidilises keeles.“
Tegevusi rahastab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.
