Mõttekoja Praxis lühianalüüsist selgub, et Eesti kohalike omavalitsuste volikogude liikmetest on 31% naised ning 69% mehed. Mida kõrgemale omavalitsuste juhtimises liikuda, seda vähem naisi seal leidub. Volikogu esimeeste seas on 17% ja aseesimeeste seas 25% naisi.
Analüüsi autor Kristi Anniste tõdeb, et omavalitsuste juhtimises muutub sooline tasakaal seda ebavõrdsemaks, mida ülespoole liikuda. „Näiteks linnapea, vallavanema, volikogu esimehe positsioonidel on mehi üle 80%. Kõigist kohalike omavalitsuste töötajatest on aga ligi 75% naised. Seega võib öelda, et naised osalevad kohaliku elu korraldamises peamiselt omavalitsuste spetsialistide ja reatöötajatena, mehed aga valitavatel ametikohtadel või juhtidena,“ ütles Kristi Anniste tulemusi kommenteerides.
Kohalikus poliitikas tegutsevad keskmisest kõrgemalt haritud naised ja mehed. Kuigi volikogudesse valitute seas on naiste haridustase meestest kõrgem, jõuavad volikogu esimehe ametikohtadele sellegipoolest pigem mehed. “Et haridustaset peetakse üheks olulisemaks kompetentsust näitavaks indikaatoriks, siis ei saa naiste vähese esindatuse põhjus omavalitsuste juhtimises seisneda nende väiksemas pädevuses. Seetõttu vajab täiendavat analüüsi, miks naised poliitikaredelil kõrgemale ei jõua,“ tõdes Anniste.
Praxise analüüs toob välja, et riigi ja omavalitsuste kogutav statistika ei võimalda volikogude liikmete ja töötajate andmeid piisava põhjalikkusega soopõhiselt võrrelda. Näiteks omavalitsuste personali kohta kogub rahandusministeerium küll andmeid, kuid palga- ja personalistatistikat ei saa kokku viia. „Hetkel ei ole võimalik analüüsida, kui palju naisi ja mehi eelmisel aastal koolitustel osales, millistel koolitustel osalesid naised, millistel mehed. Seaduse järgi peavad aga riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused süsteemselt soolise võrdõiguslikkuse eest hea seisma. Selle eelduseks on kvaliteetsed andmed ja analüüs, ning sellele peavad omavalitsused ja riik kindlasti rohkem tähelepanu pöörama,“ ütles Anniste.
Analüüsi tulemused kutsuvad mõtlema ka sellele, kuidas saaksid erakonnad tuua rohkem naisi kohaliku elu juhtimisse ja ka poliitikasse laiemalt. „Riigikokku valiti tänavu 28 naist ja 73 meest. Vaadates valimisnimekirju ja Riigikogu kohtade jaotust võib kergesti järeldusi teha, milliste erakondade jaoks on naiste osalus poliitikas prioriteet ja millistes sellele piisavalt tähelepanu ei pöörata. Naiste suurem esindatus kohaliku tasandi juhtimises on oluline, sest kohalik poliitika on sageli hüppelauaks riigi poliitikas osalemiseks. Seega vähe naisi omavalitsustes tähendab seda, et naistel on kesisemad võimalused ka riigi tasandi otsustamises kaasa rääkida,“ võttis Anniste analüüsi tulemused kokku.
Tutvu ülevaatega „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes“.
Selleks, et tõsta eelkõige meedia ja poliitiliste erakondade, aga ka laiema avalikkuse teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse olulisusest poliitikakujundamises, viib mõttekoda Praxis aastatel 2019-2020 läbi projekti „Naised poliitikas“. Projekti käigus valmib analüüs, soovitused ja praktilised tööriistad, mis aitavad nii ajakirjanikel kui ka erakondadel endil tõenduspõhiselt toetada naiste osalemist poliitikas ja otsustuspositsioonidel.