Noorte kaasamine kohalike omavalitsuste otsustusprotsessidesse võib omavalitsuse arengule anda uue hingamise, tõdesid ühiselt Praxise korraldatud arutelul omavalitsuste esindajad ja noorsootöö spetsialistid. Noorsootöös nähakse sageli noortele arenguvõimaluste loomist täiskasvanute poolt, kuid tõhusaimad noorsootöö korraldamise lahendused sünnivad siiski noorte endi initsiatiivil.
Riigikogulane ja endine Rõuge vallavanem Kalvi Kõva rõhutas oma ettekandes, et kohalikud omavalitsused peavad enam usaldama noori ja julgustama neid ise looma meelepäraseid lahendusi. Sageli ei ole selleks vaja suuri rahasummasid, vaid usku ja mõningast juhendamist. Noorte energia ja optimism aitavad ellu viia ideid, mis esmapilgul tunduvad täiesti ebarealistlikud. “Rõuge näitel innustaksin kõiki omavalitsusi märkama noorte lennukaid mõtteid ja andma võimaluse neid realiseerida.”
“Noorsootöö on haridussüsteemi lahutamatu osa,” märkis Kõva ning tõi välja, et paljukardetud külakoolide sulgemine nende piirkonnas aitas luua valda jätkusuutlikku põhikooli ning seda täiendava kodulähedaste noortekeskuste võrgustiku. “Leian, et huvitegevuse viimine kooli ruumidest välja võib aidata leida arendavaid võimalusi ka neile noortele, kes koolikeskkonnas nii hästi toime ei tule.”
Kõva on veendunud, et iga noor, kes on tegelenud kas vabatahtliku tööga, osalenud mõnel muul viisil noorsootöös või aidanud kodukandis uusi ideid ellu viia, kogub seeläbi olulist sotsiaalset kapitali ja kogemusi kogu eluks.
Saue abilinnapeal Rafael Amos pidas samuti väga oluliseks noorte kaasamist ja koostööd: “Sauel toimib väga edukalt noorsootöö ümarlaud, kus saame ühiselt läbi arutada uued ideed ja arenduskohad, vahetada kogemusi ja infot.
Ühiste arutelude tulemusena leiame kõige mõistlikumad lahendused” Amos tunnistab, et noorte usaldamine võib olla riskantne, kuid usalduseta ei ole võimalik noori kodukoha arendamisse kaasata “Tähtis on anda noortele teadmine, et nende otsused loevad ning nad vastutavad tehtud otsuste eest, et nende kodukoha areng on ka nende endi kujundada.”
Noorte usaldamist rõhutasid mitmed arutelul osalenud omavalitsuste esindajad. Pärnu linna noorsoonõunik Reine Tapi sõnul eeldab noorsootöö koostööd ja just vastastikust usaldust: “Meie, noortega töötajad, peame mõistma, et töötame ühiste eesmärkide nimel ning meil igaühel on oma roll noorte toetamisel.”
“Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse kohaselt on noorsootöö korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Sellega tuleb tegeleda nii valdadel, kus on vaid sadakond noort kui omavalitsustes, kus noorte arv küünib üle kümne tuhande,” sõnas Praxise hindamisekspert, Noorteseire projektijuht Katrin Pihor. “Loomulikult on tulemuseks erilaadsed praktikad noorsootöö korraldamisel kui ka erinevad võimalused noortele noorsootöös osalemiseks.
Ka omavalitsuste hoiakud noorsootöö suhtes on lahknevad. Nii näevad mõned noorsootöös kohustust, mis nõuab niigi napist eelarvest lisavahendeid, teised jällegi võimalust hoida noori kodukohas ja tõsta piirkonna atraktiivsust,” lisas Pihor “Meie arutelu eesmärgiks oli, et viimaseid omavalitsusi tekiks järjest enam.”
Praixse mõttehommikul “Noorsootöö – kas omavalitsuste kohustus või võimalus?” arutleti selle üle, kuidas oleks otstarbekas korraldada noorsootööd nii, et see aitaks paremini kaasa noortes peituva ressursi esiletoomisele. Otsiti vastuseid küsimustele, millised on olulisemad eeltingimused noorsootöö toimimiseks ja kuidas saab omavalitsus neid tingimusi luua, kuidas saada üle rahaliste vahendite nappusest, kuidas korraldada erinevate osapoolte (õpetajad, noorsootöötajad ja sotsiaalametnikud) koostöö selliselt, et noorte huvid oleks parimal viisil kaitstud.
Mõttehommiku materjalidega saab tutvuda siin.