Enamik esmatähtsaid teenuseid osutatakse inimestele kohalikul tasandil. See tekitab elanikes õigustatud ootuse, et teenused on kättesaadavad, usaldusväärsed ja kvaliteetsed. Kohalike omavalitsustele tähendab see kohustuste kandmist, mis võib teinekord osutuda raskesti teostatavaks. Seetõttu on oluline mõelda, kas kohalikud omavalitsused saavad teenuse osutamisega üksi hakkama või on vaja teha rohkem koostööd.
Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmijuht Annika Uudelepp tutvustas vastavateemalist värskelt valminud analüüsi.
“Umbes 87% Eesti elanikest elavad omavalitsustes, kus omavalitsused ja mittetulunduslikud organisatsioonid teevad koostööd avalike teenuste osutamisel. Siiski on probleem teenuste delegeerimisega, mille potentsiaali ei osata veel täiel määral rakendada.” – Annika Uudelepp
Mõttehommikul toimusid ka rühmaarutelud, mille esimeses pooles esitati mõtteid ning seisukohti kohalike omavalitsuste praeguste teenuste arendamise võtmeküsimuste üle. Teema juhatas sisse Kaupo Reede Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest.
Teine aruteluvoor keskendus mittetulundusühingutele kui ressursile kohalike avalike teenuste osutamisel ja arendamisel. Antud teemal jagas kogemusi Liina Lokko MTÜ-st Anni Mängumaa.
Lõpuks anti laudkondadele ülesandeks nimetada kolm kõige olulisemat sammu, et parandada avalike teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka mittetulundusühenduste tasandil.
Väljapakutud ettepanekutest selgus, et riigi ja KOVi tasandil on vajadus kindlate mängureeglite, näiteks rahastamise ja teenuste standardite kehtestamise järele. Mittetulundusühingu tasandil on oluline arendada eri osapooltega koostöö ja arutelu võimekust. Kõigil kolmel tasandil oli läbivaks teguriks motivatsioon ning teadlikkus koostöövõimalustest ja eelistest.
Pikemalt saab mõttehommikuga tutvuda siin.
Vaata ka
Lugemissoovitused avalike teenuste kodanikeühendustele delegeerimisest