Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) avaldas uuringu „Meetmed pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimiseks“ tulemused. Uuring põhineb enamjaolt Eurofoundi riiklike korrespondentide võrgustiku liikmete sisendil, mistõttu on töö valmimisel oluline roll ka Praxisel kui Eesti korrespondendil.

Seoses 2015. aastal alanud pagulaskriisiga kerkis üsna pea olulise teemana ülesse ka Euroopa Liitu saabunute integreerimine ühiskonda, mille üheks oluliseks osaks on tööturul osalemine. Varasemalt on selle teemalisi uuringuid koostatud mitmeid, niisiis on selle Eurofoundi uuringu eesmärk uuendata varasemate uuringute kaudu kogutud infot riikide seadusandluse ja praktikate kohta (seisuga 2016. aasta esimene pool); uurida, kas ja kuivõrd olemasolevad teenused ja toetused lihtsustavad varjupaigataotlejate ligipääsu tööturule, ning kirjeldada sotsiaalpartnerite rolli. Uuring sisaldab palju näiteid erinevate riikide seisukohtade ja meetmete kohta.

Uuringus tuuakse esile, et sisserändajatele on põhilised sihtkohad muuhulgas Saksamaa, Norra, Rootsi; peamised transiitmaad on Kreeka, Itaalia, Bulgaaria ning vähe (prantsusmaa, iirimaa) või peaaegu üldse mitte kriisist mõjutatud on Prantsusmaa, Eesti, Läti, Poola jt. Uuring kirjeldab ka poliitilisi debatte riikides, kusjuures selgus, et tööturule integreerimine on väga oluline teema pooltes riikides – seda nii peamistes sihtriikides, kuid ka kõigis Balti riikides, mis tegelikkuses on kriisist kõige vähem mõjutatud. Seoses kriisiga, on enamik riike teinud seadusandluses korrektuure, keskendudes eelkõige varjupaigataotlejatele (pagulastega seotud regulatsioonid olid juba varem täpsemad ja selgemad). Muudatuste eesmärk oli peamiselt kas limiteerida või pidurdada uute inimeste saabumist riiki või soodustada juba riiki saabunute tööturule integreerumist. Eesti viimase aja muudatused keskendusid siiski pagulastele, eesmärgiks nende kiirem integreerimine ühiskonda. Uuring näitas ka, et enamikes riikides suhtuvad sotsiaalpartnerid (so ametiühingud ja tööandjate liidud) pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimisse positiivselt ning ligi pooltes riikides on sotsiaalpartnerid osalenud näiteks integratsioonipoliitikate väljatöötamises või muudmoodi teemasse aktiivselt panustanud (sealhulgas Eestis).

Kogu uuring on kättesaadav siin.