Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs näitab, et vene rahvusest üliõpilasi on kõrgharidust omandamas eestlastest vähem ning nad eelistavad erakõrgkoole.

Kuigi haridus- ja teadusministeeriumi andmete kohaselt suundub nii eesti kui vene õppekeelega gümnaasiumitest kõrgharidust omandama 65 protsenti noori, on Vene rahvusest üliõpilasi demograafilisi näitajaid arvestades kõrgkoolides ebaproportsionaalselt vähe.

Vene rahvusest ja vene õppekeelega gümnaasiumidest noored eelistavad edasi õppida erakõrgkoolis. Neid on seal vähemalt kaks korda rohkem kui avalik-õiguslikes ülikoolides.

Avalik-õiguslikus ülikoolis maksab vene tudeng samas kaheksa protsenti suurema tõenäosusega õppemaksu kui eestlane.

Värskelt avaldatud poliitikaanalüüsi «Eesti kõrghariduspoliitika: julge või juhuslik?» on valminud Praxise hariduspoliitika programmi analüütikute Eve Mägi ja Laura Kirsi koostöös.