Esmaspäeval WHO Euroopa immuniseerimisnädala käigus toimunud Eesti Ravimitootjate Liidu ümarlaual «Kas vaktsineerimisotsus on individuaalne?» tõdeti, et Eestis on regionaalsed erinevused vaktsineeritusega hõlmatuses. See näitab, et tervishoiutöötajatel on vaktsineerimisotsuse langetamisel oluline roll.
«Praxis viis hiljuti läbi uuringu, millest selgus, et laste vaktsineerimine on järjepidevalt vähenenud alates 2011. aastast ning Eestis esinevad näiteks leetrite-mumpsi ja punetiste vaktsineerimise hõlmatuses olulised regionaalsed erinevused,» rääkis mõttekoja Praxis tervisepoliitika programmijuht Ülla-Karin Nurm.
«Madalaimad on näitajad Tallinnas, Harju- ja Valgamaal ning suurima languse on läbi teinud Valga-, Lääne- ja Järvamaa (3–4%), samal ajal näiteks Jõgevamaal püsib hõlmatus endiselt kõrgel tasemel. Regionaalne erinevus viitab sellele, et tervishoiutöötaja tegevus ja suhtumine mängivad vaktsineerimisel olulist rolli,» tõdes Nurm.
Terviseameti andmetel on näiteid, kus kaks kõrvuti asetsevat perearsti saavutavad täiesti erinevaid tulemusi hõlmatuse tasemes. Võib oletada, et ühes kas ei soovitata vaktsineerimist piisavalt või puudub järjepidev nõustamine. «Masskampaaniad vaktsineerimise puhul tavaliselt ei tööta. Võti on siin tervishoiutöötaja, kellel on piisavalt aega ja teadmisi, et lapsevanemaga vaktsineerimise teema silmast silma läbi arutada. Kui vaja, siis korduvalt,» ütles Nurm.
«Võib oletada, mis on peamised põhjused, miks vaktsiinidest keeldutakse, kuid et Eestis ei ole elanikkonna seas põhjalikke uuringuid läbi viidud, siis korralikku tõendust kahjuks ei ole. Seega me ei tea fookust, kuhu masskampaaniat suunata.»
Nurm tõi välja, et arstide ja õdede suhtumine on lastevanemate teadlikkuse tõstmisel ja käitumisel olulise tähtsusega.
«Näiteks Rootsi tervishoiutöötajad väga selgelt ei avalda oma isiklikku suhtumist, vaid räägivad tõenduspõhistest soovitustest. Eestis tuleb ette olukordi, kus arstid, õed ja ämmaemandad väljendavad vaktsineerimise teemal oma isiklikku suhtumist, millel on mõju lapsevanema otsusele. Isiklik arvamus võib kõigil olla, seda ei saa keelata, aga eetilistel kaalutlustel ei tohiks seda väljendada. See on oluline teema, millega peaks tegelema,» ütles Nurm.
«Eestis kasvab vaktsineerimisest keeldumiste protsent, eriti B-hepatiidi osas,» selgitas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. «Paljud lastevanemad kahtlevad vaktsiinide efektiivsuses ja vaktsiini ohutuses. Samuti leiavad paljud vanemad, et nende laps on vaktsineerimiseks liiga väike.»
WHO Euroopa immuniseerimisnädal kestab 24.–30. aprillini. Nädala peamine eesmärk on kasvatada inimeste teadlikkust vaktsineerimise olulisusest, et ennetada haigusi ja kaitsta seeläbi elusid. Tänavune immuniseerimisnädala tunnuslause on «Vaktsiinid toimivad».