Poliitikauuringute keskuse Praxis uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul ning tööturul on nende keskmine netopalk 646 eurot.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust.

Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas.

“Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,” täpsustas Nestor.

Sooline palgalõhe on suur

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. “Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,” selgitas Nestor ja lisas, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra.

Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008-2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Praxis. Uuringus osales 961 vilistlast.

Allikas: Uuring: kutsehariduse omandanu teenib keskmiselt 650 eurot kätte, ERR