Ühiskonnateadlane Andres Võrk leiab, et üks mõistlikumaid abinõusid vaesuse piiril virelevate inimeste olukorra kiireks parandamiseks oleks suurema töötuhüvitise maksmine lastega perede liikmetele.
Vastates Delfi küsimusele, kui suurt sissetulekut on Eestis minimaalseks äraelamiseks vaja, ütles Praxise analüütik Võrk, et teadlased on välja arvutanud elatusmiinimumi ehk siis väikseima summa, millega inimesel on võimalik ellu jääda. Paraku pärinevad aga värskeimad numbrid kolme aasta tagant.
Statistikaamet arvutas elatusmiinimumi viimati 2007. aastal ja tollal oli see 2341 krooni. Kui võtta sellest summast maha eluasemekulud — nagu ka toimetulekutoetuse puhul tehakse —, jääb alles 1543 krooni, sealhulgas minimaalse toidukorvi maksumus 1031 krooni. 2008. ja 2009. aasta hinnangulised numbrid peaks statistikaamet avaldama sel sügisel ja 2010. aasta uuringu andmed järgmisel kevadel.
Praegune toimetulekutoetus on Võrgu arvates inimväärseks äraelamiseks ilmselgelt ebapiisav. „Inimeste vajadused on erinevad ja konkreetset summat öelda on väga raske, aga 1000-kroonine toimetulekutoetuse määr ei kata isegi minimaalse toidukorvi maksumust,“ ütles ta.
„Kui ma olen õigesti aru saanud, siis peaaegu kõik erinevad ühiskonnateadlased ja isegi poliitikud on nõus, et toimetulekutoetus on väga madal, kuid selle tõstmiseks pole lihtsalt olnud piisavalt ressurssi,“ lisas teadlane.
Opositsiooni lahendus ei kõlba
Võrgu sõnul saab riik vaesust ennetada, võideldes tööpuuduse vastu, kuna see on Eestis kõige suurem vaesusriski põhjustaja. Töötuskindlustushüvitis küll vähendab vaesusriski, kuid seda makstakse suhteliselt lühiajaliselt: “Kui inimene on juba pikka aega töötu, siis pole väga palju muid meetmeid peale toimetulekutoetuse ja me teame, et see on suhteliselt madal.“
Andres Võrgu hinnangul oleks üks lahendus töötute seas valitseva vaesusriskiga võitlemisel suurendada töötuhüvitisi — olgu siis töötu abiraha või töötukindlustushüvitist — lastega peredele. Osades riikides on Võrgu sõnul selline kord juba kasutusel. „See suurendaks toetuste sihistatust vaestele, sest lastega pered on suuremas vaesusriskis, kuna nende kulutused on suuremad. Need ettepanekud on kahjuks jäänud siiani riigikokku toppama.“
Võrk nentis, et kummalisel kombel on need ettepanekud lasknud põhja just praegu valitsuses olevad erakonnad, IRL ja Reformierakond, kes armastavad ise rääkida toetuste sihipärasemast kasutamisest. „Üheks põhjuseks on olnud ilmselt see, et need ettepanekud on tulnud opositsioonierakondadelt ja teiseks ressursinappus.“
„Ma arvan isiklikult, et see asi väärib kaalumist, kuna meie sotsiaalkulutused on võrreldes muu Euroopaga madalad ja küsimus on selles, kuidas me saaks neid võimalikult efektiivselt kasutada. Sotsiaalkulutuste üks eesmärk on ikkagi vaesuse vähendamine. Nii et kui raha on vähe, siis selle asemel, et tõsta üleüldiselt töötuskindlustushüvitisi, nagu on soovinud näiteks ametiühingud, võiks neid tõsta esmajärjekorras lastega peredele,“ leidis Võrk.