Sotsiaalministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille abil tahetakse tööturule võimalikult kiiresti tagasi tuua sealt haiguse tõttu eemale jäänud inimesed, seejuures on kavas suurendada tööandja rolli.
Riigikontroll on viidanud, et praegune töövõimetuskindlustussüsteem käib riigile peagi üle jõu. Töövõimetuspensionäride arv kasvab, mistõttu kasvavad ka kulutused töövõimetuspensionite maksmiseks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Selle aasta prognoositav töövõimetuskulu on ligikaudu 200 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi vedamisel ette valmistatava reformi mõte on tööturul hoida nii püsiva kui ajutise töövõime kaoga inimesi.
“Meil on praegu üle 90 000 inimese, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus. Nendest umbes 62 000 inimest ei tööta ehk ainult üks kolmandik töötab. Me räägime tööturule tagasitoomise võtmes nende muudatuste paketis tegelikult ka nendest inimestest, kes on haiged. Ehk me ei räägi ainult püsiva töövõime kaoga inimestest, vaid ka ajutise töövõime kaoga inimestest,” selgitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet.
Poliitikauuringute keskuse Praxis värskes analüüsis viidatakse, et inimese tööturule tagasitoomisel võiks praegusest suurem roll olla tööandjal. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on sellega üldjoontes nõus. Tema sõnul on küsimus, kes katab sellega seotud kulud.
“Üks teema, mis meid hästi huvitab, on tööõnnetuste kindlustamine. Me ei ole selles osas suutnud viimase kümne aasta jooksul sotsiaalpartnerite vahel kokkuleppele jõuda, aga mulle tundub, et täna on olemas üldine arusaam, et me hakkame kindlustama tööõnnetusi, aga kutsehaigused jäävad siis esialgu riigi kindlustada,” sõnas Kriis.
Üks konkreetsem meede, mida on plaanis inimeste tööturul hoidmiseks üsna laialt rakendada, on osalise tööajaga töötamine haiguse ajal. Praegu sellist võimalust Eesti seadused ette ei näe.
“Tänane haigushüvitise süsteem on ju selline, et inimene ei tohi tööd teha, kui ta on haige, ometi me teame seda, et on selliseid töid, mida võib täiesti vabalt ka näiteks kaugtööna teha kodust haiguse ajal,” lausus Merle Malvet.
Tarmo Kriis märkis, et tööandjad tahaksid saada rohkem paindlikkust näiteks juhtudel, kui töötaja on haiguslehega kodus, aga töövõime on teatud osas säilinud. “Tööandjad on ilmselt valmis tegema töötajatega vastavaid kokkuleppeid,” lisas ta.
Töövõimetuskindlustusüsteemi uuendamise eelnõu loodab sotsiaalministeerium valitsusele esitada järgmise aasta märtsis.