Säästutoodete pakkumisel ei piisa lihtsalt klientide segmenteerimisest, vaid oluline on töötada välja tooted erinevatele inimtüüpidele. Säästmislahenduste kohta tehtud uuringust selgus, et inimeste hinnangutes ilmnesid erinevused mitte vanusest, rahvusest või kohustuste olemasolust, vaid pigem inimtüübist sõltuvalt, kirjutab Praxise majandusanalüütik Mari Rell.

Tugeva enesekontrollivõimega inimesed ei vaja märkamatuid säästmismeetmeid, nagu näiteks töötasust teatud osa suunamine otse säästukontole. Nad pigem valivad ja kontrollivad ise enda säästmisotsuseid. Impulsiivsematele inimestele sobiks aga, kui säästmisotsus ja ülekanne oleks tehtud juba enne sissetulekute igapäevaselt kasutatavale pangakontole jõudmist.

Huvitava aspektina paistis silma, et inimesed peavad end teistega võrreldes oluliselt vähem mõjutatavaks. Sageli hinnati, et pakutud lahendus sobib teistele paremini, aga mitte mulle. Lisaks on inimestel kalduvus asju edasi lükata, nii ka säästmisega alustamisel.

Suurt poolehoidu leidis meediakampaania säästmise populariseerimiseks. See on arusaadav, kuna ei nõua inimese enda panust – kampaaniat võib ju vaadata ja kuulata, kuid see ei sunni langetama kohe säästmisotsuseid. Vähe on neid, kes on teadvustanud, et nende tulevane pension moodustab varasemast sissetulekust vähem kui poole. Veel vähem on neid, kes mõistavad, et ka inflatsioonile alla jääv tootlus säästudelt on parem kui säästude puudumine.

Selliste mõttemallide muutmiseks sobiks säästmist toetavad virtuaalsed ja mängulisemad abivahendid, nagu näiteks kulusid näitlikustav rahaplaneerija või säästmiseesmärgi kalkulaator.

Säästmine tulevikuks kui mõtteviis vajab mõistlikult pakutud uudseid ja kindlale sihtgrupile suunatud lahendusi. Oluline on sotsiaalne toetus ning säästmise teema üleval hoidmine, et tasakaalustada ühiskonna survet tarbida.

Allikas: Säästmist mõjutab inimtüüp, Äripäev