Valitsuserakondade tegevusprogramm sisaldab 536 tegevust ja valimislubadust, mida valitsus nelja aasta jooksul ellu viib. Aprillis tööd alustanud valitsus on siiani täide viinud 22 lubadust.

Möödunud nädalal avatud valitsemise valvurite veebikeskkonna www.valvurid.ee kohaselt on enim lubadusi seni täidetud majanduse ja ettevõtluse valdkonnas – kokku üheksa.

Möödunud aasta lõpus pakkus enim kõneainet sotsiaalkindlustusfondide liitmine riigikassasse. Valitsuse tegevusprogrammis kavandas koalitsioon “koondada valitsussektori rahavoo ja võlakohustuste tõhusamaks juhtimiseks järk-järgult valitsussektorisse kuuluvate juriidiliste isikute (v.a. kohalike omavalitsuste) vahendite arveldamise ja nende haldamise riigikassasse.”

“See tegevus tekitas palju teravat arutelu riigieelarve tasakaalu ning sotsiaalkindlustusfondide (haigekassa ja töötukassa) vahendite väärkasutuse teemal,” kommenteeris Poliitikauuringute keskus Praxis valitsuse tegevust.

Üks valitsuse antud lubadus oli kasvatada riigireserve, et tuleviku võimalikud langusaastad valutult üle elada. Poliitikauuringute keskuse Praxis hinnangul on see lubadus väga mahukas ning eeldab seetõttu struktuurseid muudatusi riigieelarves.

“Kuigi riigi eelarvestrateegias ja 2012. aasta riigieelarve seaduses on vastavat teemat käsitletud ja formaalselt on tähtajaks lubadus täidetud, tuleb nii mahuka lubaduse puhul eeldada lisaks seadusemuudatusele ka laiemaid ja pikemaajalisi struktuurseid muudatusi riigieelarve rahastamises ja kasutamises. Näiteks tuleks rohkem mõelda maksude laekumise suure sõltuvuse vähendamisele majandustsüklist ning eelarvekulutuste rigiidsuse vähendamisele,” andis Praxis oma hinnangu valitsuse tegevusele.

Riigireservide kasvatamisega on seotud ka lubadus viia valitsussektor hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoida seda kõigil kasvuaastail. Praxise hinnangul vajab ka see tegevus lisaks seadusemuudatustele laiemaid struktuurseid muudatusi riigieelarve rahastamises ja kasutamises.

Valitsus on maksukoormuse vähendamiseks muutnud ära selle, et tööga seotud tasemekoolituse kulutusi ei käsitleta enam erisoodustusena.

Maksudega seoses võeti mullu vastu palju kõneainet pakkunud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus, mille kohaselt kaotatakse alates tulevast aastast maamaks kodu alusele maale tiheasutustega alas kuni 1500 ruutmeetri ja hajaasustusega piirkonnas kuni kahe hektari ulatuses.

Lisaks langetab valitsus alates 2015. aastast tulumaksumäära 20 protsendini.

Valitsus on täitnud ka lubaduse lihtsustada äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reegleid, et soodustada ettevõtlusaktiivsust ja juhtimisoskuste taaskasutamist. Äriseadustik muudeti ära oluliselt varem kui valitsuse tegevusprogramm seda ette nägi.

Ettevõtluse edendamiseks käivitati programm Start-up Eesti, mille kaudu pakutakse noortele ettevõtlusharidust ja toetusi uute äride käivitamiseks. Praxise hinnangul on tegevus küll ellu viidud, kuid ilma põhjalikuma sõltumatu analüüsita. Lisaks on lihtsustatud reegleid, et käivituks n-ö börs alternatiivse heade äriideede rahastamise allikana ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Mitmed muudatused leidsid aset riigikaitses ja julgeolekus

Teine suur valdkond, mida valitsus oma tegevusprogrammis käsitleb on riigikaitse ja välispoliitika.

Selles valdkonnas viis valitsus põhiseadusesse sisse riigikaitselisi muudatusi, mis korrastavad varasemat riigikaitse juhtimist. Suurimaks muudatuseks võrreldes varasemaga on põhiseaduses kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja ametist vabastamine – kui seni nimetas kaitseväe juhataja ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning kaitseväe juhtkonna president valitsuse ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, siis edaspidi nimetab kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul. Teiseks oluliseks muudatuseks on kaitseväe ülemjuhataja mõistest loobumine.

Valitsus andis kevadel oma tegevusprogrammis lubaduse hoida rahvusvahelistel missioonidel osalemise varasemal tasemel, kuid mitmekesistades seda võimete ja geograafia osas. “Riigikogu otsustas 2010. aastal lubada 2011. aastal kokku 252 kaitseväelase üheaegse osalemise seitsmel erineval välismissioonil, mis moodustab ligi 8% maaväe rahuaegsest suurusest (3300 kaitseväelast),” selgitas kaitseuuringute keskus valitsuse tegevuse täitmist.

Valitsus pidas oma programmis meeles ka Euroopa Liidu naabruspoliitikat ja idapartnerlust ning seetõttu otsustati arendada Idapartnerluse koolituskeskust. Kaitseuuringute keskuse kinnitusel tehti koolituskeskus ära juba eelmise valitsuskoalitsiooni ajal, kuid selle rolli plaanitakse nüüd suurendada.

Turvalisuse, julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas lubas valitsuskoalitsioon edendada rahvusvahelist turvalisuskoostööd ning toetas karistuspoliitikaalase seadusandluse ühtlustamist Euroopa Liidu teiste riikidega.

Sisekaitseakadeemia kommenteeris, et valitsus kinnitas mullu 24. novembri istungil Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015, milles kinnitatakse Eesti huvina Euroopa Liidus piiriüleste kuritegude puhul miinimumkaristuste ühtlustamine ja menetlusõiguslike miinimumstandardite kehtestamine.

“Antud tegevust tuleks monitoorida edasi, sest karistuspoliitika-alase seadusandluse ühtlustamse tööd naaberriikides ja Euroopa Liidus ei saa lugeda lõppenuks, vaid protsess seadusandluse ühtlustamise nimel jätkub,” leiab sisekaitseakadeemia oma hinnangus valitsuse tegevusele.

Valitsus laiendas ka kaitsepolitseiameti uurimisõigusi korruptsioonijuhtumite puhul. “Kapo uurimispädevusse lisati neli uut kuriteokoosseisu: usalduse kuritarvitamine, riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, mõjuvõimuga kauplemine ning toimingupiirangu rikkumine suures ulatuses ning laiendati järelevalvet kuritegude üle, mille on toime pannud avalik-õigusliku või riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige,” selgitas Korruptsioonivaba Eesti.

Samas tõi Korruptsioonivaba Eesti esile, et kuigi varem spekuleeriti, et kapo uurimispädevus peaks laienema kõikide omavalitsuste juhtidele, seda siiski ei tehtud. “Tõenäoliselt oli see õige, kuna PPA prefektuurides on korruptsioonikuritegude talitlused ümber struktureeritud ja toimub nende pädevuse tõstmine,” lisas organisatsioon.

Energeetika ja keskkonna valdkonnas täideti kolm lubadust

Valitsus soovis oma programmis luua tingimused kestlikuks ja kasumlikuks ning isemajandavaks erametsanduseks. Selleks plaaniti viia läbi tulumaksumuudatus, mille kohaselt lubatakse raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast metsa võõrandamist tehtud metsa majandamise kulud. Vastav tulumaksuseaduse muudatus jõustus käesoleva aasta 1. jaanuarist.

Valitsus kehtestas ka elektrikaubanduse reeglid kolmandate riikidega ning töötas ka välja energiasäästu nõuded rajatavatele hoonetele.

Põllumajanduse otsetoetuste üle valitseb endiselt segadus

Valitsus lubas, et tahab põllumajanduse otsetoetuste siseriikliku juurdemakse 2012. aasta eest Euroopa Liidu lubatud ulatuses.

“Vastavalt 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjale kavandatakse täiendavateks otsetoetusteks põllumajandustootjatele 36 757 000 eurot, mis vastab Eestile 2012. aastaks maksimaalselt lubatud tasemele. Võrreldes 2011. aasta eelarvega on kulude kasv 942 605 eurot. Seega võib lugeda lubaduse täidetuks,” kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Samas lisas koda, et kuigi valitsus andis oma tegevusprogrammis lubaduse tagada Eesti põllumeestele Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused, on veel palju segadust selle üle, kui palju EL siiski Eesti põllumeestele täiendavaid otsetoetusi lubab maksta.

Edendatakse teaduse rahastamist ning toetatakse laulu- ja tantsupeoliikumist

Valitsuse üks eesmärke oli muuta teaduse rahastamise süsteemi selgemaks. Sellega säilitati teaduasutuste baasfinantseerimine ja loodi projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuur.

“Uus teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, mis määrab Teadusagentuuri toimimise, on vastu võetud ning hakkas kehtima 1.01.2012, Teadusagentuur ise alustab tööd 1.03.2012. Baasfinantseerimise määrust, mis oli samuti tegevuse elluviimiseks kavandatud, muudetud ei ole,” selgitas Praxis valitsuse senist tegevust.

Kui varem rahastati teadust isikukeskselt, siis nüüd asendati süsteem konkurentsikesksega ehk teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust.

“Uus teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtestab institutsionaalse uurimistoetuste eraldamise, mille aluseks on uurimisteemad ja -tulemused. Toetusi hakkab otsustama ja jagama riigi sihtasutus Eesti Teadusagentuur,” kinnitas Praxis valitsuse lubaduse täitmist.

Kultuuri valdkonnas jätkab valitsus laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamist pidudevahelisel ajal.

Saarte elanikele on tagatud parem arstiabi helikopteriteenuse kaudu

Lisaks perearstiteenuse tagamisele kavandas valitsus, et kindlustab kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul saartele helikopteriteenuse olemasolu.

“2011. aastast paranes väikesaartel kiirabi teenuse kättesaadavus. Sotsiaalministeeriumi teatel saadetakse kõigile häirekeskuse kaudu saabunud vältimatut arstiabi vajavatele kutsetele alates 2011. aastast helikopteriga kiirabibrigaad esmast abi osutama ja vajadusel transporditakse haige mandrile haiglasse,” märkis Praxis tegevuslubaduse kohta.

Allikas: Rohkem kui viiesajast valitsuse lubadusest on täidetud 22, ERR