Erakondade valimiseelseid lubadusi ja uue valitsuse tegevusprogrammi lõimumispoliitika osa võrreldes leidis poliitikauuringute keskus Praxis, et üldiselt on programm skemaatiline ja jätab pealiskaudse mulje.

“Lõimumispoliitika valitsuse tegevusprogrammis on Reformierakonna nägu. Lõimumist, ühiskonna avatust ja sallivust nähakse vahendina Eesti majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõimelisuse tugevdamisel,” märgivad uuringu autorid.

Valitsusliit on kindlal seisukohal, et edukas toimetulek Eestis eeldab eesti keele oskust. Nii on siin valdavalt planeeritud eesti keele õpet laiendavaid ja toetavaid tegevusi eesmärgiga vene gümnaasiumides eestikeelsele õppele ülemineku lõpule viimine.

Ehkki Praxise hinnangul on kõik planeeritud tegevused praegustes oludes vajalikud, on mõned vajadused programmis ka liiga vähe tähelepanu saanud.

“Esiteks, oleks oodanud suuremat toetust formaalharidusüsteemi välistele, uuenduslikumatele ja paindlikele keeleõppevormidele. Näiteks laste keeleõppelaagrid, keeleõpe peredes ja ekskursioonid on osutunud väga positiivsete tulemustega tegevusteks, kuid valitsuse tegevusprogrammis on plaanitud nende tegevuste kärbitud rahastamine üle vaadata “majanduslike võimaluste tekkel”, mis ei anna tuleviku osas kindlust,” toob uuring välja.

Ka on tähelepanuta jäänud muukeelsete koolide laste vanemad, kellega Praxise arvamuse kohaselt tuleks rohkem suhelda ja neid üleminekusse kaasata.

Aegunud lähenemiseks nimetab poliitikauuringute keskus noorte konkurentsivõime tugevdamist tööturul ainult eesti keele õppe kaudu. Liialt vähe on pööratud tähelepanu noorsootöö teenuste ja eriti karjäärinõustamise kättesaadavusele muukeelsetele noortele.

“See võib olla üheks põhjuseks, miks muukeelsetest noortest suur osa soovib või plaanib minna edasi õppima ja tööle välismaale. Järgides Reformierakonna retoorikat, siis Eesti riigile tekib siin igal aastal oluline inimvara kadu,” märgivad autorid.

Positiivse märgina tundub Praxise analüütikutele lubadus pöörata erilist tähelepanu värskelt naturaliseerunud Eesti kodanikele, et hõlbustada nende sulandumist Eesti ühiskonda.

“Üldmuljena on lõimumispoliitika osa valitsuse tegevusprogrammis üsna skemaatiline ning eesmärkide täitmise hindamiseks seatud näitaja – kodakondsusetute arvu langus 89 700ni – jätab valdkonna horisontaalsust ja keerukust arvestades pealiskaudse mulje,” seisab uuringu kokkuvõttes.