Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja poliitikauuringute keskuse Praxis teostusel valmis uuring, mille eesmärk oli analüüsida Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke ja nende mõju inimeste töömotivatsioonile.

Töö kaotuse korral makstavate hüvitiste maksmistingimuste kujundamisel on vaja leida tasakaal vastandlike eesmärkide vahel: tagada töö kaotanud inimestele toimetulek töötaoleku perioodil ja motiveerida samas hätta sattunuid kiiresti tööturule naasma.

«Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd, neil oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv,» selgitas töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.

Analüüs näitas siiski, et mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmistingimused ei soosi hüvitisesaajate jätkamist tööelus. Leetmaa tõi näiteks ennetähtaegse vanaduspensioni, mida makstakse pensionieelses vanuses töö kaotanud inimestele.

Samal ajal ei ole nimetatud hüvitise saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ega parandada seeläbi oma võimalusi tööellu naasmiseks. Arvestades vanemaealise tööjõu osakaalu kasvuga võiks autorite hinnangul võimaldada tööturuteenustes osalemist ka vanaduspensionäridele.

Uuringu tulemustest järeldasid autorid, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada. Pigem on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.

Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.

Kuigi üldiselt on töötamine võrreldes hüvitise saamisega Eestis tasuv, on erandiks mitme hüvitise samaaegne maksmine ja tööleasumine madala palgaga. Esimesel juhul suureneb inimeste hüvitistest saadav sissetulek ning töötamine ei pruugi olla tasuv.

Teisel juhul ei tasu tööjõumaksude lisandumise, töötamisega kaasnevate kulude ja toetuste ärajäämise tõttu töötamine rahaliselt ära. «Madalapalgalist tööd saaks muuta kasulikumaks toetades transporti, vähendades kulusid lapsehoiule või madalapalgaliste makse, näiteks suurendades tulumaksuvabastust just töötasult,» selgitavad autorid.

Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juhi Martin Medari hinnangul on uuringu tulemused oluliseks lähtekohaks kehtiva sotsiaalkaitse süsteemi edasiseks analüüsimiseks.

«Sotsiaalministeeriumil on plaanis töös oleva sotsiaalseadustiku eelnõu koostamisel käsitleda ka mitme hüvitise samaaegse maksmise mõju, erinevate toetuste eesmärke ja maksmistingimusi eesmärgiga soodustada töömotivatsiooni säilimist,» lisas ta.

Allikas: Praxis: töötamine peab olema hüvitise saamisest tasuvam, PM