Aasta eest Praxise koostatud valitsuse tegevusprogrammi ülevaate järeldused olid, et valitsusel puudub terviklik tervishoiusüsteemi käsitlus ja reformiplaanide puudumisel jätkub üldjoontes senine tervishoiupoliitika. Kuna riigi panus tervishoidu oluliselt ei suurene, siis plaanitud tegevused keskenduvad paljuski elanike tervisekäitumise mõjutamisele.

Prioriteetseid tegevusi (haiguste ennetus ja esmatasandi arstiabi) käsitletakse enamasti, kinnitades toetust juba toimuvale. Teadvustatud on ka tulevane nõudluse kasv hooldusravi teenuse järgi.

Ootuspäraselt ei olnud valitsuse esimesel tööaastal teemaks olulised muudatused tervisesüsteemis. Ajakirjanduses leidsid käsitlemist arstide lahkumine ja nende palk, tervishoiu rahastamine, teenuste kvaliteet ja järjekorrad. Koalitsiooni tegevustest on nendega seostatavad nii asendusarstide kui ka töövõimetuse teema.

Fookusesse tõusiski töövõimetuse hüvitamise süsteemi reformimine ja arusaadavalt läheb sotsiaalvaldkonnaga tegelemise energia praegu selles suunas. Töövõimetussüsteemi ümberkorraldamine võib tugevalt mõjutada ka tervishoidu, kuna ajutise töövõimetuse hüvitamine kavandatakse viia ravikindlustuse kuludest muude sotsiaalkulude alla. Selline muudatus vabastaks rohkem kui kümnendiku ravikindlustuse kuludest eeldusel, et tööandjad nõustuvad sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa jätmisega 13 protsendile brutopalgast ning töövõimetuse kuludele leitakse kate muudest maksutuludest.

Uue algatusena kavandati asendusarstide ja -õdede süsteem, et tagada inimestele üldarstiabi kättesaadavus ka oma perearsti või -õe puhkuse ajal. Positiivne on, et enne üle-eestilist rakendamist korraldatakse valitud piirkondades pooleaastased pilootprojektid, et võimalikud nõrgad kohad enne täismahus elluviimist leida ja parandada.

2012. aasta riigieelarve tervishoiukulud lubavad enamasti jätkata seniste tegevuste eelmise aasta tasemel rahastamist. Üksikud uued kuluartiklid tulenesid otseselt valitsuse tegevusprogrammist. Nii jõudsid eelarvesse noore arsti lähtetoetus toetamaks kohalikku või üldhaiglasse tööle asumist ja juba mainitud perearsti asendussüsteemi väljatöötamise kulud. Kuigi valitsuse tegevusprogrammist on vähemalt retoorikas võimalik välja lugeda ennetustegevuse prioriteetsust, siis Tervise Arengu Instituudi kui ennetustöö olulise elluviija kulude väike vähenemine ei tundu olevat kooskõlas teema prioriteetsusega tegevusprogrammis.

Valitsus vaatas oma valitsemise esimese aasta möödudes tegevusprogrammi ka üle, kuid tegevusi otseselt ei konkretiseeritud, nii et mitmed neist säilitasid ebamäärasuse. Tegevusprogrammi konkreetsemad tegevused (näiteks terviseedendajate tunnustamine, lähtetoetus, asendusarstide süsteem) on juba tehtud või töös, üldisemad on pigem pehmenenud millekski, mida tavalise töö käigus täita saab ja lisategevusi ei nõua.

Näiteks patsientide vaba liikumise teema on taandunud vaid direktiivi kohaldamiseks, riigi ravimite hinnakujundamisvõimekuse tõstmine töötajate koolitamiseks ning narkomaania, HIVi ja noorte riskiteadlikkuse tõstmine Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahendite kasutamiseks.

Kõike korraga teha ei saagi, nii et selle asemel et tegevusprogrammis plaanitud tegevustele lihtsalt linnukest kirja saada, võiks valitsus järgmise kolme aasta plaanis vähemalt oma prioriteetse teemaga sisuliselt tegeleda. Kui inimeste eeskujulikku tervisekäitumist soovitakse toetada ja riskikäitumist vähendada, siis võiks tegevusprogrammis mainitud tervisekontrollide suurendamise, vigastussurmade vähendamise, tervisliku toitumise, alkoholi- ja tubakapoliitika karmistamise ning seotud tegevused olulisi osapooli kaasates tõsiselt ette võtta.

ERRi uudisteportaal avaldab maikuu jooksul koostöös projektiga Valitsemise valvurid valdkondade kaupa rea hinnanguid valitsuse esimesele tegevusaastale.