Eesti paistab silma kaudsete maksude suure osakaalu ja omandimaksude väikseima rolliga.
Meie kõige suurem probleem on poliitikute seksikad lubadused, mille puhul jääb meie ülesandeks otsida lahendusele sobivat probleemi, tõdes rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Tema öeldu iseloomustab ilmekalt riigikogu valimiste eelset olukorda. Erakonnad käivad riburada välja uusi maksuettepanekuid, üksikuid meetmeid, mis kõlavad küll uhkelt, aga mille puhul ei selgu, missugust probleemi nendega lahendada üritatakse.
Seega koostaski mõttekoda Praxis maksupoliitikat ja -struktuuri hõlmava mõttepaberi, et avalik arutelu oleks sisukas ja vaataks tulevikku. Dokumendis märgitakse, et maksusüsteemi ettepanekuid tehes tuleks üksikute meetmete asemel keskenduda eesmärkide ja probleemide selgele sõnastamisele ja süsteemse tervikpildi kujundamisele. Mingi ettepaneku või valimislubadusega lagedale tulles peaks autor suutma selgelt välja öelda, mis probleemi ta lahendada tahab. Alles siis saab meetme mõju üle arutleda, muid võimalikke variante välja pakkuda ja otsustada, mis oleks parim lahendus.
„Kipume unustama, milleks avalik sektor on, miks me makse kogume,” tõdes Praxise majanduspoliitika vanemanalüütik ja Essexi ülikooli vanemteadur Alari Paulus. Nii levibki arvamus, et maksud läheksid justkui musta auku. Edasi tekib seisukoht, et maksukoormus tuleb võimalikult väikseks teha. Sellisel juhul tekibki arvamus, et makse ei ole mõtet maksta, sest midagi mõistlikku kogutud rahaga nagunii ei tehta.
Süsteem pole kunagi valmis
Seda väidet kinnitab eile tutvustatud uuring, mille tellis maksu- ja tolliamet ning tegi uuringufirma Kantar Emor. Uuringu kohaselt peab iga teine Eesti elanik riigis kehtivat maksusüsteemi ebaõiglaseks.
Pauluse sõnul ei saa maksusüsteem kunagi valmis olla, sest meie ühiskond muutub. Eestis on üldine maksukoormus 34% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk sisuliselt OECD keskmisel tasemel, kuid palju madalam Euroopa Liidu keskmisest (40%).
Eestis domineerivad kaudsed maksud (põhiliselt käibemaks ja aktsiisid), mille osakaal on viimase 15 aasta jooksul suurenenud ning ületab nüüdseks 40% maksutuludest. Järgnevad sotsiaalkindlustusmaksed (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed), mille osakaal on kõikunud 35% lähistel.
Kõige tagasihoidlikum roll Eesti maksusüsteemis on omandimaksudel (sh ressursitasud), mille osakaal jääb alla 1% maksutuludest.
Maksudest rääkides vaatame rohkem Skandinaavia maade poole, kuid kui kõrvutada üksnes maksusüsteemide struktuure, on meile kõige lähedasemad Ungari, Läti ja Sloveenia. Kui võtta arvesse ka üldist maksukoormuse taset, siis Portugal. Teiste riikidega võrreldes paistab Eesti silma kaudsete maksude suure osakaalu ja omandimaksude väikseima osakaalu poolest.
Maksudest rääkides vaatame rohkem Skandinaavia maade poole, kuid kui kõrvutada üksnes maksusüsteemide struktuure, on meile kõige lähedasemad Ungari, Läti ja Sloveenia. Kui võtta arvesse ka üldist maksukoormuse taset, siis Portugal. Teiste riikidega võrreldes paistab Eesti silma kaudsete maksude suure osakaalu ja omandimaksude väikseima osakaalu poolest