Patsientide vaba liikumise direktiiv lubab hiljemalt kolme aasta pärast Eesti elanikel ravida ennast riikliku tervisekindlustuse toel kõikjal Euroopa Liidus, kuid haigekassa katab ravikulud vaid Eesti hinnakirja alusel.

Praegu võivad eestlased Euroopas saada erakorralist ravi ning plaanipärast ravi juhul, kui neil on haigekassa eriluba, mis ütleb, et Eestis patsiendile vajalikku ravi ei pakuta, või on ravijärjekord ebamõistlikult pikk, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Euroopa Liidu direktiivi järgi, mille ülevõtmiseks on Eestil kolm aastat aega, võivad eestlased ravida ennast kõikjal Euroopa Liidus, ükskõik mis põhjusel.

“Ühest küljest meie endi patsientide ravivõimalused paranevad ja avarduvad, teisalt praegu Soomes või Rootsis töötavad arstid saaksid kutsuda oma patsiendid Eestisse ja ei peaks välismaale minema, vaid saaksid pakkuda oma teenust ka Eestis,” selgitas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Samas maksab haigekassa tervishoiuteenuse teises riigis Eesti hinnakirja alusel. “Välisriikides maksab see [tervishoiuteenus – toim.] kordi rohkem ehk inimene peab palju rohkem juurde maksma,” ütles Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht Anne Veskimeister.

Minister Pevkuri sõnul võib esialgu eeldada, et patsientide liikumissuund on pigem Eesti poole kui Eestist välja. “Aga selle direktiivi üheks mõtteks ongi see, et koduriigi patsiendid ei saaks kehvemat teenust kui välispatsiendid,” lisas ta.

Direktiiviga peaks paranema tervishoiu üldine kvaliteet, sest eri riikide võrdlemine muutub lihtsamaks.

Lisaks tuleb luua üle-euroopaline e-Tervise süsteem, mis võimaldaks patsientide andmeid suvalises Euroopa haiglas kätte saada. Kuigi selles küsimuses on Eesti väidetavalt Euroopa esirinnas, pole kindel, et kolme aasta jooksul sellega hakkama saadakse.

“Olen pisut skeptiline, et kogu see soovitud hea IT-tase näiteks 2013. aasta lõpuks saavutatakse. Minust paarkümmend aastat vanem hea kolleeg Soomest ütles, et kui tema elu lõpuks näeb seda IT-süsteemi sellisena nagu direktiivis on ette nähtud, siis ta on rahul. Mina nii skeptiline ei ole, aga vähemasti tekib see surve kvaliteedi parandamiseks,” selgitas poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo.

Sügisel hakkab valitsus tegelema vajalike seadusemuudatuste väljatöötamisega ning kui kõik läheb plaanipäraselt, on Euroopa haiglate uksed kolme aasta pärast kõigile eestlastele avatud.