- Tehnikaringides osaleb vaid 7% noortest.
- Noortekeskuses käiakse harva ja juhuslikult.
2011. a sügisel korraldas poliitikauuringute keskus Praxis koos Eesti noorsootöö keskusega 10−26-aastaste Eesti noorte hulgas küsitluse, et selgitada välja, milliste noorsootöö tegevustega noored Eestis tegelevad. Küsitleti 10−18- ning 18−26-aastaseid.
Huvitegevuses on viimase kolme aasta jooksul osalenud 91% noortest. 10−11-aastatest osaleb 87%, 12−15-aastastest 85% ning 16−18-aastastest noortest 84% . Ilmselt on see number kõrge tänu üldhariduskoolide huviringidele, sest HTM-i andmetel osaleb huvikoolides vaid viiendik Eesti noortest.
Sport on populaarne
Kaks kolmandikku noortest osaleb spordiringis või treeningutel vähemalt korra nädalas, nendest pooled käivad trennis kolm või enam korda. Noori, kes spordiga üldse ei tegele, on vaid ligikaudu 15%. Sellest võib järeldada, et sport on ainus huvitegevuse alternatiiv, sest populaarsuselt järgmistes huvitegevustes – laulmises, käsitöös ja kunstitegevustes – osaleb regulaarselt ligi kolmandik 10–15-aastastest.
Vähe osaletakse loodus- ja tehnikaringides: 10–18-aastastest osaleb loodus- ja matkaringides vähemalt kord nädalas 5%, tehnika- ja elektroonikaringides 7%. Näib, et Teadusbussi ja teiste projektipõhistest initsiatiividest jääb noorte loodus- ja tehnikateaduste juurde toomiseks väheseks ning noored vajavad sarnaseid huvitegevusi senisest enam. Ringidesse kuluvad aga ära professionaalsed juhendajad ja keerukad töövahendid, mida üldhariduskoolides ei pruugi olla. Kaasata võiks ka tehnikaalase ettevalmistusega lapsevanemaid või piirkonna ettevõtjaid.
Harvad külastused
Kui huvitegevuse ja -hariduse puhul on tegevusvaldkond üsna kitsalt määratletud, siis noortekeskustes on võimalik ise valida, millal tulla, kui kauaks jääda ja millega tegelda. Seetõttu võiksid noortekeskuse tegevused peegeldada senisest enam noorte endi huvisid. Paraku külastatakse keskusi suhteliselt harva ja ebaregulaarselt, enamik käinutest satuvad noortekeskusesse harvemini kui kord kuus.
Kõige sagedamini veedavad noored noortekeskuses lihtsalt aega, suhtlevad sõpradega ja puhkavad. Seega toimivad noortekeskused pigem mõnusa ajaviitmiskohana, mis lubavad noortel lihtsalt noored olla ja täidavad seega nn avatud ruumile seatud tingimusi. Kas ei võiks aga noortekeskused olla midagi enamat? Võimalus tegelda huvialaga, mis huvi pakub, ning leida sõpru ja kaaslasi, keda see samuti huvitab?
Noored vajavad juhendamist, tuge, julgustust, usaldamist ka sellises tegevuses, mille idee pärineb neilt endilt. Seega ei piisa noortekeskuste või noortetubade puhul vaid ruumide loomisest, nii nagu mõneski omavalitsuses arvatakse, vaid need ruumid tuleb täita sisuga. Õnneks on Eestis siiski mitmeid häid näiteid, kus noortekeskustes on koos nii lihtne ajaveetmine kui ka huvitegevus.
Vastuste süvaanalüüsi tulemused koondatakse järgmisesse noorteseire aastaraamatusse „Noored ja noorsootöö”, mis ilmub aprillis. Noorteseire süsteemi arendamise ja rakendamisega seotud tegevused toimuvad Euroopa sotsiaalfondi ning Eesti vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” 1.1.0201.08-0001 raames.