Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima NEET-noortest ehk 15-29-aastastest, kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel. Suur osa Euroopast üritab leida ravimit, millega vähendada noorte tööpuudust ja mitteaktiivsust. Et see ravim oleks ka võimalikult mõjus, tuleb riskirühma puhul arvesse võtta mitmesuguseid tunnuseid. Uuringud ja analüüsid, et sugu mängib selle riskirühma sees suurt rolli. Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika külalisuurija Pirjo Turk annab ülevaate, millised on soolised erinevused NEET-noorte puhul, milline olukord on Eestis võrreldes Euroopa Liidu riikidega ning mõned soovitused, kuidas peaks Eesti edasi liikuma, et NEET-noorte olukorda võimalikult efektiivselt leevendada.

Artikliga võite tutvuda Praxise mõttehommiku blogis.

Artikkel on ilmunud ka Soolõime uudiskirjas.

Allikas: NEET-noored ja noorte tööpuuduse vähendamine soolisest aspektist vaadatuna, Mõttehommik