Poliitikauuringute Keskuse Praxis eile avaldatud uuringust selgus, et ehkki palgaerinevused meeste ja naiste vahel vähenevad, saavad naised siiski keskmiselt ligi veerandi võrra madalamat töötasu.

Praxise, Eesti Panga ja Avatud Eesti Fondi koostöös valminud uuring “Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang” maalib Eesti tööjõuturust päris kurva pildi, keskmine palgavahe on 28 protsenti. Naiste madalam töötasu on vaid osaliselt kuidagi põhjendatav, näiteks erinevate ametite, tegevusalade, hariduse ja muude taoliste teguritega. Enamasti palgavaheks põhjust ei ole.

Keskmisest suurem on meeste-naiste palgaerinevus muulaste ja eesti keelt mitte oskavate töötajate seas, samuti 30–40aastaste ja kõrgharidusega inimeste seas. Uuringu järgi on eraettevõtluses avaliku sektoriga võrreldes viis protsenti väiksemad palgad, kusjuures vahe tuleb just meeste töötasust – siin uurijad naiste puhul erinevusi ei täheldanud.

“Olukord on siiski paranemas,” ütles uuringut kommenteerides Praxise analüütik Epp Kallaste. “Eestis on palgavahe kiiresti vähenemas.”

Eesti Panga majandusuuringute osakonna uurimistööde juhataja Tairi Rõõmu sõnul aitab turumajandus sellele hoogsalt kaasa. “Ebatraditsiooniliselt on Ida-Euroopa riikides naistel keskmiselt kõrgem haridus kui meestel ning turumajandus toob kaasa selle, et haridust hinnatakse ning see avaldub ka palgas,” lisas Rõõm.

Fontes Grupi nõukogu esimehe Tõnis Arro hinnangul on vahe küll olemas keskmises palgas, kuid samaväärse töö eest makstakse Eestis võrdset palka.

“Vahe tegemine soo järgi on legend,” kinnitas Arro. “Käisin just mõnda aega tagasi ühel seminaril, kus räägiti kõva häälega diskrimineerimisest. Ma vaatasin seda brošüüri, rääkisin ka selle koostajatega ja väidan, et selliste andmete põhjal ei ole võimalik diskrimineerimist tuvastada.”

“Võib-olla tõesti küsivad naisjuhid tööläbirääkimistel esialgu väiksemat palka,” arutles ASi Estiko tegevjuht Ellen Tohvri. “Kõigepealt tahetakse ennast tõestada ja siis küsitakse tasu juurde.”

Tohvri sõnul ei ole ta kunagi tunnetanud, et talle naiseks olemise pärast madalamat pakkumist oleks tehtud. Ka ise tööandjana ei ole ta täheldanud, et tema alluvate palk soost sõltuks. “Pigem vastupidi – viimasel ajal on tõusnud teema, et naistele ollakse nõus nende kohusetundlikkuse eest rohkemgi maksma,” nentis ta.

Põhjendatud palgaerinevus:

  • erinev tööaeg
  • erinev haridus
  • erinev tööstaaž
  • Põhjendamata palgaerinevus:
  • naised otsivad vähem aktiivselt tööd ja küsivad väiksemat palka
  • erinev käitumine riskivõtmisel, konkurentsisituatsioonis
  • diskrimineerimine
  • Suurenes nõudlus kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõu järele, naised võitsid enam
  • Naiste poolt domineeritud sektorid (nt kaubandus, teenindus) arenesid kiiremini
  • Tööturult lahkus enam naisi, kes olid valdavalt madalama kvalifikatsiooniga. Seetõttu naiste keskmine kvalifikatsioon meestega võrreldes paranes
  • Lääne riikides: suurem teadlikkus, pikem staaž, naiste hariduse kasv

uudis4

Allikas: Naised saavad Eestis meestest veerandi võrra vähem palka, Äripäev