Kümne aasta pärast lõpetab gümnaasiumi poole vähem noori kui praegu ja see tõsiasi sunnib maaülikooli aegsasti mõtlema muudatustele.

Konverentsil «Kõrgharidus maaülikoolist – tööjõuturg, õpe ja praktika», mis peeti läinud reedel, tõdes Eesti Maaülikooli (EMÜ) rektor Alar Karis, et osa keskkoolilõpetajatest läheb välismaa ülikoolidesse ja see võib Eestis üliõpilaskonda veelgi vähendada.

EMÜ arvestab sellega ja hakkab üha suuremat rõhku panema täiend- ja ümberõppele ning välistudengitele.

«Kui hea haridusega noor spetsialist ka kõrgkooli lõpetab, ikkagi on praeguses kiiresti arenevas maailmas tema teadmised ilma täiendõppeta mõne aasta pärast puudulikud,» sõnas OÜ Põlva Agro juhataja Kalev Kreegipuu.

Tema sõnul täiendavad praegu seda puudujääki müügifirmad, kes korraldavad oma klientidele õppusi ja õppereise, ent nende koolitus on seotud müügihuviga ega pruugi anda kuigi objektiivseid teadmisi.

Kõik maaülikoolis õpetatavad erialad ei ole õppeprorektor Hardi Tulluse hinnangul piisavalt ligitõmbavad, õppekavasid tuleks suuremal või vähemal määral muuta.

PRIA peadirektor Mati Kermas märkis, et Eestile on vaja põllumajandusökonoomikas pädevaid spetsialiste, kes tunneksid nii majanduse arengu üldisi seaduspärasusi kui ka maaelu.

«Tugevamad keskkoolilõpetajad aga, kellel on lootust saada riigieelarvelisele kohale, ei tule ju tasulisse õppesse,» nentis Kermas.

2006. aastal on EMÜs uute erialadena plaanis luua nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse linna- ja tööstusmaastike korraldus ja loodusturism ning ainult magistriõppesse põllumajandusettevõtte majandamine.

Uuringufirma Praxis 2005. aasta uuringust selgub, et kõige rohkem on eriala vahetanuid põllumajandusalase hariduse saanute seas. EMÜ rektori Karise sõnul võib seda tulemust vaadata ka positiivselt: järelikult saavad maaülikooli lõpetanud hakkama teisteski eluvaldkondades.

Allikas: Maaülikooli ootavad ees muutused, PM