Kultuuriminister loodab eelarveläbirääkimistel koori- ja rahvatantsurühmade juhtidele välja kaubelda palgatõusuks vajaliku rahasumma.

Arvud ei valeta: 2019. aastal tehtud Praxise uuringust selgus, et üle poole praegustest juhendajatest hakkab peatselt pensionile suunduma ja alla 35-aastaseid noori on juhendajate seas vaid 15%. Nii suunab laulu- ja tantsuhuvilisi praeguste tendentside jätkudes 30 aasta pärast 1024 juhendaja asemel vaid 310. Noori amet ei motiveeri ja kollektiivid ei ole jätkusuutlikud, tõdeti taas kord eilsel valdkonna praktikute ja poliitikute kohtumisel rahvusraamatukogus.

Et olukorda leevendada, plaanib kultuuriministeerium minna sügisel algavatele eelarveläbirääkimistele lisataotlusega, et kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ja orkestrite juhtidele palgatoetus. Ülesanne on aga koroonakriisis tekkinud miinuste ja puudujääkide tõttu igas sektoris enam kui keeruline. Küsimus pole vaid kultuurivaldkonna summade jaotusega. Konkureerida tuleb ka laulupeo traditsioonil – praegu eeskätt koori- ja rahvatantsurühmade juhendajate palkade vallas – ja mitte ainult teiste kultuurivaldkondadega, vaid kogu „riigieelarve potiga” ja sellest hädasti raha vajavate sektoritega.

Kultuuriminister Tõnis Lukas kinnitab, et koori-, rahvatantsu- ja orkestrijuhtide töötasuprobleemi lahendamine on tulevikku vaadates valitsuse jaoks prioriteet. Välja töötatud palgatoetuse süsteemi loodab ta rakendada juba järgmisel aastal. „Meie suurte pidude kestmine sõltub sellest, mida otsustame praegu,” toonitab Lukas.

Ebaühtlased palgad

Kollektiivijuhtide palgatoetuseks plaanib Lukas küsida järgmise aasta eelarvest juurde 2,5 miljonit eurot. Minister rõhutab, et oluline on sama summa samaks otstarbeks eraldada ka järgmistel aastatel, et areneks välja pidev palgatoetuste süsteem. „Koorijuhid peavad tundma, et neil on konkreetne amet. Et nad saavad ametipalka ja saavad ka sotsiaalsed garantiid. Praegu on pilt väga kirju, ebakindlale alale aga noored oma elu pühendada ei taha. Aitaks just stabiilne rahastamine palkade maksmiseks.”

Lukase sõnul on koorijuhtide palgad väga ebaühtlased, ulatudes mõnesajast eurost kultuuritöötaja alampalgani (1300 eurot – K. H.). Viimasena mainitud ehk üpriski motiveerivat tasu saavate juhtide hulgas on valdavalt need koorijuhid, kes töötavad õpetajana ja juhendavad oma igapäevatöö kõrvalt mõnd koori. Suur osa peab aga äraelamiseks töötama paljude kollektiividega. „Normaalse palga kokkusaamiseks peab töötama seitsme kuni 11 koori või rahvatantsuansambliga, selline lõhkikiskumine pole inimlik. Proovid on õhtuti, esinemised nädalavahetustel, teha tuleb eeltööd jne. Inimese võimetel on piirid. Ei saa loota, et „küll ta need koorid leiab ja mitmest kohast raha saab”. See peaks olema garanteeritud palgatoetuse osa,” arvab minister.

Kui Tallinnas vahest isegi annaks viit koori juhendada ja logistika ilma ülemäära suure bensiini- ja ajakuluta paika panna, siis eriti probleemne on juhendajate leidmine väljaspool pealinna. Probleem hakkab ilmnema kaheti: ei tule noorte järelkasvu ja teisalt väheneb regiooniti koorijuhi leidmise võimalus, sest kohapeal pole enam inimesi ja kaugelt on raske sõita. „Näiteks pärast viimast üldlaulupidu eelmisel suvel lõpetas töö koorijuht Maie Kala, kes on Tõrvas palju aastaid traditsiooni hoidnud. Seal piirkonnas nüüd enam koorijuhti pole. Juht on aga eeskujuks, tema energia käivitab koori ja rühma, kõik tulevad ju vabatahtlikult oma ajast. Sädeinimesed ei tohi loobuda,” räägib Lukas.

2,5 miljonit eurot aastas aitab Lukase hinnangul traditsiooni hoida. „Oluline on, et toetus ei lõppeks ühe aastaga ära, vaid ehitataks üles samamoodi nagu treenerite palgatoetuse süsteem, kus riik maksab osa. See annab koorijuhtidele ja tantsurühmade juhtidele võimaluse pühenduda oma tööle aastakümneteks.” Lukas rõhutab, et palga maksmisel on oluline mõlema poole panus, omavalitsuse ja tulevikus (loodetavasti) ka riigi oma.

Katusorganisatsioonid soovivad lisa

Ka esindusorganisatsioonid toonitavad, et kõige aluseks on laulu- ja tantsupeo käsitlemine mitte hooajaprojekti, vaid pideva protsessina, mille elujõust sõltub võime pidusid korraldada. Eesti kooriühingu esimees Hirvo Surva lisab, et eelmisel aastal eraldati tegevustoetuseks 60 179 eurot, mis tuleb jagada seitsme alaliidu vahel. Summa, mis aitaks tegutseda soovitud mahus, on aga 200 000 eurot. „Katusorganisatsioonide baasrahastust tuleb suurendada, ilma võimeta valdkonda seesmiselt arendada jäämegi ainult tulekahjusid kustutama. Ka juhendajate koolitamine ja järelkasv või regionaalsed arutelud omavalitsuste ning harrastajate endiga on olulised. Kui siia lisada koos kultuuriministeeriumiga kavandatav palgatoetuse meede, saaksime rääkida terviklikust lahendusest, kus oma osa on nii riigil, omavalitsustel kui ka harrastajatel,” märgib Surva.

Ta osutab ka sellele, et töökohta „koorijuht” pole ja seda võib pidada üheks probleemide allikaks. Tööd tehakse ringijuhtidena ja see palk on märksa väiksem kui õpetajal. „Leidub ametnikke, kes leiavad samamoodi nagu mõni harrastaja, et ka koorijuhid on harrastajad. Suhtumist professionaalsetesse juhendajatesse tuleb muuta,” sõnab Surva.

Kooriühingu esimees lisab, et koorimuusika valdkonnas on koostatud arengusuunad 2025. aastani ning järgmine samm ongi oodata ära valitsuse otsused. „Juhendajate toetamine ja järelkasvu tagamine nii riigi kui ka kohalikul tasandil on võtmeküsimus. Loodan, et üha rohkem otsustajaid seda ka mõistavad,” tõdeb Surva.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart näeb nagu loomingulise poole eest hoolitsejadki, et laulu- ja tantsupidu on protsess ja isegi tähtsam kui kulminatsioon. „Juhtide staatuse küsimuse lahendamine aitab edasi liikuda palgaküsimusega, sest vaid nii saab tagada palga rahastamise eri tasanditel. Peame selgeks tegema, mida tähendab koori- ja tantsujuht, siis saame kindlaks määrata, kuidas juhi saab palgata ja tema omakorda tööd teha. Aga milline on optimaalne summa?”

STATISTIKA

Laulu- ja tantsupeo registri kohaselt osaleb liikumises umbes 70 000 harrastajat ja mõni tuhat juhendajat.

35% juhendajaid on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.

Enamikul juhendajatel, 84%-l, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%-l. Sellest hoolimata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.

Kõige suurem osa juhendajaid (36%) saab töötasuna 51–100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajaid tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori.

Allikas: Praxise, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning valdkonna katusorganisatsioonide, Eesti kooriühingu ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi uuring aastast 2019