Enamasti on ta mees, 30-50-aastane eestlane, valdavalt kõrghariduse ja hea tervisega. Jumalat ta ei usu.

Praxis sai hiljuti valmis huvitava ja Eestis uudse uuringu mitmekesisusest Eesti ettevõtetes. Mõte oli välja selgitada, kas ja mille poolest erinevad üksteisest juhatuse liikmed ning kuidas on erinevuste olemasolu või puudumine seotud majandus-tulemustega. Vaadeldi tunnuseid, nagu juhatuse liikme sugu, vanus, rahvus, tervis, usk (“kas olete usklik”? Vastus: jah/ei).

Kõige selle taustal joonistus välja üpris üksikasjalik pilt inimestest, kes vastutavad Eestis ettevõtete käekäigu eest. Näiteks pole meil ühtegi 80-aastast või vanemat ettevõtte juhatuse liiget ning 70-79-aastaseid on kaks protsenti 77 709-st. Või et juhatuse liikmed on meil sama usuleiged kui eesti rahvas tervikuna; et aktiivses tööeas pole neil suuri terviseprobleeme, küll aga tulevad need aastate edenedes.

Kes on need 77 709 inimest?
Kinnitust leidis taas kord tõsiasi, et Eesti ettevõtete juhatustes on mehi rohkem kui naisi. Praxise uuritud valimis oli ettevõtete juhatuse 77 709 liikmest 70% mehed ja 30% naised, rahvastikus tervikuna on naisi veidi üle poole. Valimisse kuulusid kõik 2012. aastal tegutsenud Eesti äriettevõtted, kus oh kaks või enam juhatuse liiget ja kelle kasumi või käibe kohta leidus infot – kokku oli selliseid 38 514. 45%-s ettevõtetes on juhatuses nii mehi kui ka naisi.

Ettevõtteid juhivad meil pigem keskealised inimesed – juhatuse liikmetest 61% on vanuses 30-49 ning naiste ja meeste osas siin olulist erinevust pole. Ühtegi üle 80-aastast juhti meil ette näidata ei ole ning varasema kümnendiku jooksul sündinuid on juhtide seas vaid 2%. Kõige rohkem on kahju sellest, et tegusaid kogemustega 50-59-aastaseid on Praxise tulemuste põhjal ka juhtide seas vaid 16%. Niisiis ei erine juhid üldisest töötajaskonnast – selles vanuses libisevad ohjad käest, näitavad ka töötukassa numbrid.

Juhid on meil igati haritud inimesed: 59% on juhatuse liikmete seas neid, kellel on kõrgharidus ja 36% juhtidest on üldkesk- või kutsekeskharidusega. Kõrgharidusega naisi on aga naisjuhtide seltskonnas koguni 70%. Võrdlevalt toovad uuringu autorid Miko Kupts ja Mari Rell välja, et kogu rahvastikust on kõrgharidusega vaid kolmandik. Nii nelja protsendi jagu on neidki, kes juhatavad ettevõtet põhihariduse või veelgi vähemaga.

Kõrgem haridus, kõrgem amet
“Kui vaadelda haridustaset koos rahvusega, siis võib välja tuua, et kõrgharitute osakaal on teistest rahvustest juhatuse liikmete seas mõnevõrra kõrgem (65%) võrreldes eestlastest juhatuse liikmetega (57%),” kirjutavad Kupts ja Rell uuringu aruandes. Rahvusest rääkides: kui kogu rahvastikus on eestlaste osakaal 68%, siis juhatuse liikmete seas on see näitaja 78%, ilmneb statistikaameti andmetest ja autorite arvutustest. Niisiis juhivad ettevõtteid eestlased. Teiste rahvuste esindajaid on juhtide seas 23%, sh venelasi 17% ning muude rahvuste esindajaid 6%. Tervelt 91%-s ettevõtetes on juhatuses kas ainult eestlased või ainult muust rahvusest inimesed, seega kõigest 9%s ettevõtetes on juhatuses eestlased koos teise rahvuse esindajaga.

Oma tervisliku seisundi üle juhid suurt kurta ei saa. Pikaajalised, igapäevast (töö)elu takistavad terviseprobleemid ilmnevad neil hilisemas eas. Neid ettevõtteid, kus juhatuse liikmete seas on keegi, kes teistest tervise poolest selgelt eristub, on alla kolmandiku. Sama vähe on ettevõtteid, leus juhatusest keegi tunnistab, et on usklik.

Erinevad liikmed ja majandustulemused
Kui ettevõtet veab juhatus, mille liikmed erinevad oma vanuse ja soo poolest, on sel positiivne seos ettevõtte kasumimarginaaliga, leiti uuringus. “Nendel ettevõtetel, kus ettevõtete juhatus koosneb mõlema soo esindajatest, on kasumimarginaal 1,3 protsendipunkti kõrgem võrreldes ettevõtetega, kus juhatus koosneb ainult ühe soo esindajatest,” kirjutavad autorid. “Ettevõtetes, kus esineb juhatuse tasandil vanuseline mitmekesisus, on kasumimarginaal 2,3 protsendipunkti kõrgem kui neis ettevõtetes, kus juhatus on vanuse mõttes homogeenne. Sealjuures valimis oli keskmise ettevõtte kasumimarginaal 10%. Juhatuse mitmekesisuse ning käibe ja kasumi suuruse vahel oli valdavalt negatiivne seos.”

Ühtset seisukohta mitmekesisuse ja ettevõtte majandusnäitajate vahelise seose oodatavast mõju suurusest ja suunast empiirilistes töödes pole, osutavad uuringu autorid. “Esineb seisukohti, mis toetavad väidet, et mitmekesisus mõjub ettevõtte tegevusele positiivselt. Kuid leidub ka vastupidiseid väiteid, mille kohaselt on mitmekesisus konfliktide allikaks, mis pärsib ettevõtte igapäevast normaalset toimimist,” kirjutavad nad.

Eesti ettevõtetes pole varem mitmekesisust uuritud. Uuringu tugevuseks võib pidada väga paljude erinevate andmete kasutamist: Äriregistri andmed ühendati rahva ja eluruumide loenduse andmetega, analüüsiti ligi 25 000 ettevõtte juhatuse andmeid.

Mitmekesisus ettevõttes

+ Mitmekesisemad meeskonnad on väidetavalt loovamad ning innovaatilisemad, sest erineva taustaga inimesed võivad näha asju teise nurga alt ning jõuda seeläbi rohkemate lahenduste ja ideedeni, leidub viiteid informatsiooni-ja otsustusteooriast.

– Samas on välja toodud, et mitmekesise meeskonna otsustusprotsess võib olla oluliselt aja- ja ressursikulukam kui homogeensetes meeskondades.

+ Sarnasuse tajumine muudab inimeste teineteisesse suhtumise positiivsemaks.

– Samas erisused aga võivad takistada integratsiooni töökeskkonda ja tuua kaasa kõrgema lahkumisriski, juhitakse psühholoogiaalases kirjanduses tähelepanu mitmekesisuse võimalikule negatiivsele mõjule.

+ On leitud, et mida rohkem on erineva taustaga töötajaid, seda raskem on nende jagamine selgelt piiritletud rühmadesse, mis muudab kommunikatsiooni avatumaks ja kergendab erineva taustaga inimeste kaasamist.

Leitakse, et mitmekesisusest tuleneva negatiivse mõju vähendamiseks on vaja mitmekesisust suurendada. Ennekõike sõltub mitmekesisuse ja ettevõtte edukuse vaheline seos ettevõtte strateegiast, ettevõttes valitsevast kultuurist ning üldisest suhtumisest mitmekesisuse temaatikasse ning mitmekesisuse teadlikkust juhtimisest.

Miko Kuptsja Mari Rell, Poliitikauuringute keskus Praxis (Kupts, M„ RellM. “Uuring mitmekesisusest Eesti ettevõtetes”.Talllnn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015).

Allikas: Kes juhivad Eesti ettevõtteid? , EPL