Noored ei taha koorijuhiks õppida, sest palgaks on tihti vaid kommikarp ja lillekimp.

Lauljate ja rahvatantsijate suurest huvist hoolimata ähvardab paljusid kollektiive tegevuse lõpetamine: koore ja rahvatantsurühmi juhtida oskavaid inimesi juurde ei tule, selgus Praxise korraldatud uuringust. Lauljaid ja tantsijaid on isegi rohkem, kui suudetakse vastu võtta. Ka viimasele laulu- ja tantsupeole ei mahtunud sugugi kõik kollektiivid.

Küll aga ei ole praeguse seisuga näha, et juurde tuleks kooride ja tantsurühmade juhte. Juhid on üldiselt erialaselt haritud professionaalid. Spetsiaalne kõrgharidus on neist üle pooltel. Erialaharidust ei ole üldse või on see alles omandamisel vaid veidi alla kümnendikul juhtidel.

Eesti paarist tuhandest kooride, tantsurühmade ja muusikakollektiivide juhtidest kolmandik on üle 54 aasta vanad, alla 35-aastaseid on vaid 15%. Osa valdades on koorid tegevuse lõpetanud, sest kedagi pole juhtima võtta. On ka koore, mida parema puudumise tõttu juhivad inimesed, kellel pole mingit muusikaharidust.

Koori- ja tantsujuhtide elu on karm: enamik neist töötab põhikohaga teisel ametikohal, mõned kultuurivaldkonnas, mõned hoopis mujal.

See amet nõuab küll aastatepikkust erialast ettevalmistust, aga raha selle eest tihtipeale ei saa. Koori- ja tantsurühmade juhtimine on ligi 90% juhtidele lihtsalt hobi, mitte töö. Ligi kolmveerand tunneb, et saadav tasu ei vasta nende panusele. Kollektiivi juhtimise tasu on 50–100 eurot. Seetõttu pole midagi imestada, et viimase 15 aasta jooksul on nende etteotsa asunud niivõrd vähe uusi juhte.

Sealjuures katavad üle pooled juhid mingeid kulusid koguni oma taskust. Kahel kolmandikul juhtudest ei anna kollektiivi juhtimine sotsiaalseid garantiisid, nagu tervise- ja töötukindlustus ning pension.

Eile toimus kultuuriministeeriumi tellitud ja mõttekoja Praxis korraldatud pressikonverents, mis käsitles laulu- ja tantsupeokollektiivide seisu. Tallinnasse teatri- ja muusikamuuseumisse oli peale ajakirjanike kogunenud arvukalt valdkonnaga seotud inimesi. Esitleti laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorra uuringut.

Dirigent Rasmus Puuri sõnul ei ole koori- ja tantsurühmajuhi ametikohta kuigi keeruline saada. „Tööd sa saad, tööd on palju, aga ärme rahast praegu räägime,” kirjeldas ta. „Siis saadki aru, et kui sa ise kunagi kooris laulsid või tantsurühmas osalesid, oli sinu juhendaja tasuks kommikarp ja kimp lilli. Juhi töö nõuab praegu väga palju energiat. Sealjuures toimuvad proovid enamasti õhtuti, mis muudab selle töö veelgi raskemaks.”

Professionaalne juht on möödapääsmatu

Koore on väga erinevaid. Professionaalseid koore, kus laulmine ongi põhitöö, on Eestis vaid neli: Eesti rahvusmeeskoor, Eesti filharmoonia kammerkoor ning kaks ooperikoori Estonia ja Vanemuise teatris. Ülejäänud koorid on sisuliselt amatöörkoorid, kuigi kooriti on lauljate ettevalmistus, tegevuse sisu ja eesmärgid väga erinevad. On esinduslikke kontsertkoore, mille tase on väga kõrge, näiteks Ellerheina koor, ja kohalikke, eelkõige sotsiaalse ja kultuuritegevusliku eesmärgiga kollektiive. Seetõttu on juhi ettevalmistusele ja oskustele erisugused nõudmised.

Kuigi asjaarmastajatest lauljate-tantsijatega saab traditsioonid hoitud – õigupoolest polekski laulu- ja tantsupeo mastaabis üritust võimalik muud moodi korraldada –, on siiski oluline, et juhid oleksid professionaalid. See tähendab aastatepikkusi õpinguid näiteks Eesti muusika- ja teatriakadeemias, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, Tartu Heino Elleri või Tallinna Georg Otsa muusikakoolis. Juba praegu aga on näiteks paljud EMTA koorijuhtimise eriala üliõpilased välismaalased, kes pärast õpingute lõppu Eestist lahkuvad ega hakka siinseid koore juhtima.

Töötatakse välja riiklikku palgatoetuste süsteemi

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles esitlusel, et praegu valmistutakse palgatoetuste süsteemi väljatöötamiseks. Selle põhjal saaks juhtidele maksta palgatoetust sarnastel alustel, nagu seda tehakse noortetreeneritele, kes saavad riigilt toetust kuni poole palga ulatuses. Palgatoetus sisaldaks ka sotsiaalseid garantiisid.

Laste ja noortega tegelevatele treeneritele võivad toetust taotleda nende tööandjad: spordialaliidud, -klubid ja-koolid. Sealjuures on oluline, et treeneritel oleks viienda või kõrgema taseme kutsetunnistus.

Kutsetunnistus ei võrdu õppeasutuse lõputunnistusega. See on tööalast kvalifikatsiooni kinnitav dokument, mille väljastab isikute oskusi kontrolliv kutsekoda.

Näiteks koorijuhiks pürgijatest võib vaid Heino Elleri ja Georg Otsa muusikakooli lõpetaja kutsuda riigieksamile kutsekomisjoni, et saada koos lõputunnistusega ka kutsetunnistus. EMTA lõpetajad võivad samuti komisjoni kohale kutsuda, kuid peavad selle eest ise maksma. Üldiselt tuleb juhtidel kutsetunnistuse saamise protseduur eraldi läbida ja selle eest ka ise tasuda.

Sümboolse töötasu tõttu on seni nõudlus koori- ja tantsujuhtide järele olnud palju suurem kui tööle kandideerijate hulk. Kuna kutsetunnistuste omajatel ei ole üldiselt ka töötasu tõstetud, pole enamik kooride ja tantsurühmade juhte kutsetunnistuse taotlemise protsessi ette võtnud. See on olemas vaid 17%-l. Palgatoetuse saamiseks muutuvad kutsetunnistuse taotlemine ja ühtlasi selle eest tasumine vajalikuks.

Teine komponent plaanitava palgatoetuste taotlemise süsteemi loomise juures on koori- ja tantsujuhtide andmebaas, millest selguks, kui tihti ja kui paljude kollektiividega juht töötab. Praegu haldab sellesisulist andmebaasi Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti kooriühingu ning Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsiga. Kuidas andmebaasiga edasi minna, kas arendada olemasolevat või luua uus ning milline peaks olema kollektiivijuhtide palgasüsteem ja kes seda menetlema hakkab – neid küsimusi hakkavad eelnimetatud organisatsioonid Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse esindaja Vaike Rajaste sõnul arutama järgmisel aastal.

Tõnis Lukase sõnul osaleb protsessis ka kultuuriministeerium. Tuleva aasta riigieelarvesse on palgatoetuste ja -süsteemi arendamise jaoks kavandatud 360 000 eurot.

Ettevõtete toetus- ja liikmemaksud

Ajalooliselt on muusika- ja tantsukollektiivid ennast rahastanud suures osas liikmemaksudest. Praegu saavad koorijuhid liikmemaksudest kohati väga väikest sissetulekut ning seda ei tasu kaugeltki mitte iga kollektiivi liikmed. Üks põhjus, miks liikmed ise kollektiivi juhtide tasustamisse ei panusta, on dirigent Rasmus Puuri sõnul ka see, et koorilauljad ei tunne, et peaksid näiteks kooris laulmise eest koori juhatajale tasuma. Selles küsimuses tuleb eraldi vaadata suures osas koolide juures asuvaid laste- ja noorte koore ning rühmi, kus liikmemaksu kehtestada ei saaks.

Võttes arvesse, et laulupeol osalemiseks peab kooris olema vähemalt 16 liiget, võimaldaks näiteks kümneeurone kuutasu koorijuhile siiski mingil määral lisatasu maksta. Arvesse tuleb muidugi võtta ka seda, et maksta tuleb prooviruumide üüri, nootide ja esinemisriiete eest. Tantsurühmade kulutused võivad juba praegu ulatuda 50–60 euroni kuus inimese kohta. Unustada ei maksa sedagi, et madalapalgalistele on ka kümme eurot kuus märkimisväärne väljaminek.

Nii koorilaulu- kui ka rahvatantsukultuur on olnud Eesti visiitkaart välismaal. Seejuures aga maksavad kooride liikmed oma külalisesinemiste reisikulud tavaliselt ise kinni. Külalisesinemisi ei tee kaugeltki kõik, vaid üldjuhul tipptasemel kontsertkoorid.

Praegu on rahastuse põhirõhk kohalikel omavalitsustel. Nemad maksavad koolides tegutsevate kollektiivide juhtidele tasu, mis jääb siiski oluliselt alla õpetajate töötasule. Kui võtta arvesse ka koolides tegutsevad kollektiivid, maksavad juhtidele kokkuvõttes kõige rohkem just kohalikud omavalitsused.

Heli Jürgenson Eesti koorijuhtide liidust märkis, et varem tegutsesid koorid tihti rahvamajade ja ettevõtete juures. Praegu on selliselt toimivaid koore nõukogude ajaga võrreldes palju vähem, üks on näiteks Tallinna Lennujaamas. Sealjuures tegutsevad nooremate inimeste kollektiivid pigem MTÜ-dena.

Rahvamajades tegutsevad eelkõige eakamate inimeste koorid ja tantsurühmad, millest paljud on tegevust alustanud juba nõukogude ajal, need ühendavad enamasti just eakaid inimesi. Koori- ja tantsujuhid on seal tihti ringijuhi staatuses ja saavad kohalikult omavalitsuselt mingitki tasu. Osalejad maksavad tänu sellele vähem liikmemaksu. Jürgensoni sõnul pole noored huvitatud hobikorras ringijuhiks hakkamisest. Eeldatakse, et inimene võetaks tööle koori- või tantsujuhi ametisse. See nõuab aga ühiskondlikku kokkulepet.

Allikas: Kas laulurahvas paneb pillid kotti?, EPL