Isadele mullu makstud keskmine vanemahüvitis on palju kõrgem kui emadel – eelmise aasta lõpus oli see isadel 18 700 krooni ja emadel 10 600 krooni kuus.

Isad moodustavad tervelt viiendiku maksimaalse vanemahüvitise saajatest, märkis Praxise analüütik Andres Võrk.

Eelmisel aastal kulus riigil vanemahüvitiste maksmiseks 2,72 miljardit krooni, millest kümnendiku said isad.

“Samas ei jää kõik isad koju, vaid suur osa jätkab töötamist ja koju jääb siiski ema,” kirjeldas Võrk. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2010. aasta lõpus 31 protsenti isadest lisaks vanemahüvitisele ka töötasu.

“Arvatavasti on need kõrgepalgalised isad, kelle töö iseloom võimaldab tööaja ja töökoha paindlikkust, oletavad analüütikud,” leidis analüütik.

Kallis meede sündimuse tõstmiseks

Võrgu hinnangul on vanemahüvitis kallis meede sündimuse tõstmiseks. “See mõjutab väheste sündi, kuid maksma peame seda kaua ja palju kõikidele,” tõdes ta.

Samas lisas Võrk, et võrdõiguslikkuse nimel kõrgepalgalistele isadele vanemahüvitise maksmine ja samal ajal neil töötamise lubamine näib sotsiaalpoliitika kulude otstarbekuse seisukohast lausa luksuskaup. “Kuid võrdõiguslikkus vist seda ongi,” lausus ta.

“Eks tuleb siis loota, et isegi kui kõik vanemahüvitist saavad isad ei vaheta kodus lapse mähkmeid, siis väikese omapoolse panuse võrdõiguslikkuse mõtteviisi levitamiseks nad siiski annavad,” kõneles Võrk täna Parxise mõttehommikul.

Ääremärkusena lisas Võrk ausalt, et ta on täiesti erapoolik antud teema suhtes ja kavatseb võrdõiguslikkuse nimel hakata ka ise sellel aastal maksimaalset vanemahüvitist saama ja võimalusel mõõdukat töötamist jätkata.

Isade osakaal vanemahüvitise saajate seas on hakanud langema

Ehkki see valmistab pettumust soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejatele, on see veel üks indikaator – küll väga kaudne – et tööturul on hakanud olukord paremaks minema, leiab Võrk.

2007. aasta septembris toodi vanemahüvitise saamise periood isade jaoks oluliselt varasemaks – lapse 6 kuu vanusest 70 päevale.

Selle tulemusena hakkas isade osakaal vanemahüvitise saajate seas kiiresti tõusma, märkis Võrk oma analüüsis.

Kui tolle ajani oli vanemahüvitise saajate seas isasid umbes üks protsent, siis pooleteist aastaga, mida võib lugeda seaduse sisseelamise perioodiks, see mitmekordistus ja jõudis viie protsendini.

“Sealt kasvas see veel pisut ja tipp saavutati 2010. aasta kevadel – 6.4 protsenti,” märkis Võrk. “Sellest ajast hakkas isade osakaal aga langema ning eelmise kuu andmetel oli see 5,2 prostenti ja näib, et langev trend jätkub.”

Võrgul on hüpotees, et isade osakaalu muutus ajavahemikul märts 2009 – veebruar 2011 peegeldab tööturu olukorra mõju.

“Paljud valgekraedest värsked isad kaotasid töö või langetati nende palka ja neil oli mõttekas ise vanemahüvitist saada,” pakkus Võrk. “Või ei olnud emadel eelnevalt töökohta ja nii oleks emade vanemahüvitis olnud üksnes miinimumpalk.”

Seetõttu pered optimeerisid Võrgu sõnul summaarset sissetulekut ja vanemahüvitise peale jäi endine kõrgepalgaline isa, kes jätkas samal ajal võimaluse korral töötamist.

Allikas: Isade keskmine vanemahüvitis on palju kõrgem kui emadel, Delfi