„Need poisid surusid mu pea peldikupotti ning sundisid sealt vett ja kust jooma,“ räägib nooruk, kellel pole põhikooliajast ainsatki head mälestust. Kuidas saaks koolikiusamist vältida? 

25aastane Mait (nimi muudetud) ütleb, et tal on siiani raske meenutada enda põhikooliaega. Lääne-Virumaa koolis õppinud noormees tunnistab, et kiusamine algas juba esimesest klassist. „Ma olin see naljakas prillidega poiss nagu Harry Potteri peategelane, breketitega ka veel. Ilmselt seetõttu algas norimine, mis iga päevaga muutus aina hullemaks,“ ütleb ta.

Alguses ei rääkinud Mait kiusamisest ei õpetajatele ega lapsevanematele, kuid kui see muutus vägivallaks, polnud enam võimalik seda varjata. „Mulle lõhuti prillid mitu korda ära. Mäletan, et anti lõuga ja mul läksid breketid paigast ära – pidime emaga kiiresti sõitma külast linna, et korda saada. Valu oli kohutav. Ma ei saanudki aru, miks nad teevad nii.“ Õpetajatelt noormees abi ei saanudki. Pigem muutus kiusamine tõsisemaks just siis, kui õpetaja kiusajatega pahandas.

Mait ei oska oma põhikooliajast välja tuua ühtegi head kogemust. Küll aga tulevad meelde vägagi jõhkrad asjad: „Need poisid surusid mu pea peldikupotti ning sundisid sealt vett ja kust jooma. Iga päev selles koolis oli põrgu.“ Noore koolikotti sattusid väga hirmsad „kingitused“: surnud rotid ja putukad.

Pikemalt loe Õhtulehest!

Allikas: „IGA PÄEV SELLES KOOLIS OLI PÕRGU!“ Kuidas panna piir koolikiusamisele?, Õhtuleht