Rahvakogu korraldusmeeskonna liikme Hille Hinsbergi sõnul on vaatamata mõnedele puudujääkidele täna vastu võetud uus erakonnaseadus esimene konkreetne samm, mille riigikogu astub selles suunas, mida Rahvakogu taotles – poliitikamaastiku avatus ja erakondliku tegevuse läbipaistvus.

Hinsberg ütles ERR-i uudisteportaalile, et konkreetselt haakuvad Rahvakogu ettepanekutega muudatused, mille järgi langeb partei asutamiseks nõutav liikmete hulk tuhandelt viiesajale, valimiskünnise alla jäänud parteide riigipoolset rahastamist suurendatakse ning see tuleb parlamenti valitud erakondade arvelt, väheneb poole võrra riigikogusse kandideerijatelt nõutava kautsjoni summa ning paraneb erakondadele tehtud annetuste järelevalve.

“Seega on muudatuste suund selline, mis arvestab Rahvakogu osalejatelt tulnud ja kevadel mitut moodi läbi kaalutud ettepanekutega, kuigi mitte üks-üheselt,” lausus Hinsberg.
Näiteks ei ole Hinsbergi sõnul selget vastust erakondadele toetussummade jagamise küsimusele.

“Seaduses on ette nähtud nii, et valimistel 3,9% hääli saanud partei saab riigieelarvest 60 000 eurot aastas, aga kui koguneb 4,0% ehk vaid mõnesaja hääle võrra rohkem, juba 100 000 eurot,” viitas Hinsberg.

Ta tõi võrdluseks, et Rahvakogus eelistati sellist varianti, kus pool erakondade toetussummast jagataks võrdselt kõigi parlamenti pääsenud parteide vahel ning teine pool kõigi valimistel osalenute vahel vastavalt saadud häälte arvule.

Vajaka jäi uues seaduses Hinsbergi sõnul ka poliitilise reklaami defineerimisest, mida Hinsbergi hinnangul on võimalik teha, ent riigikogu leidis vastupidist, tuues põhjuseks, et ühiskonnas pole jõutud arusaamisele “poliitilise reklaami” mõiste osas.

“Seega läks praegu kaotsi võimalus see teema korrastada ning tõmmata selgem piir lubatud teavitamise ja lubamatu reklaami vahele,” nentis Hinsberg.

Samuti läks Hinsbergi sõnul Rahvakogu osalejate ettepanekuga vastuollu otsus jätta valimiskünnis 5 % tasemele. Rahvakogu ettepanek nägi ette valimiskünnise langetamist 3%-le.