Hinnanguliselt ei tööta ega õpi Eestis enam kui 40 000 noort. «See on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut,» kinnitas noorteseire projektijuht Katrin Pihor.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15‒29-aastastest Eestis elavatest noortest, mis on enam kui 40 000 noort.

«Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid,» selgitas Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Kairi Kasearu.

Praxis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostas noorteseire poliitikaülevaate «Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?».

Noorteseire poliitikaülevaate koostamisel intervjueeriti 15 Eesti noort, kes ei õpi ega tööta. «Noored tõid esile nii kooli- ja õpikeskkonna sobimatust ning mittetoetavat suhtumist, probleeme vanematekodus kui ka ebasobiva sõpruskonna kujunemist,» selgitas Kasearu, kes on üks analüüsi teostajatest.

Noori, kes ei õpi ega tööta iseloomustab kõrvalekaldumine põhivoolu traditsioonilisest elukaarest, mille tulemuseks on süsteemiväline inimene, kelleni tavapäraste poliitikameetmetega on keeruline jõuda, tõi välja noorteseire projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tunnistas, et noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed. «See on selge noorte potentsiaali raiskamine, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui sotsiaalset arengut,» lisas Pihor.