Kutseõppeasutuste lõpetajate seast leiab piisaval hulgal vajalikke töötajaid vaid kolmandik ettevõtetest, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust.

Riigikantselei poolt tellitud uuringust selgub, et tööandjad seostavad pädeva tööjõu nappust eelkõige kutsehariduse mainega.

“Riigilt oodatakse kutsehariduse populaarsuse tõstmist ja suuremat sekkumist noorte haridusvalikute kujundamisse karjäärinõustamise kaudu,” võttis ettevõtjate seisukohad kokku Praxise analüütik Mihkel Nestor.

Eksperdi sõnul on just tööjõupuudus üks peamiseid põhjuseid, miks ettevõtjad kutseharidusse kriitiliselt suhtuvad.

Paljude ettevõtjate jaoks on mureks kutseõppeasutuses õppima asuvate noorte üldine vähene võimekus ja motiveeritus valitud erialal õppida ja tööle asuda, tõdes Nestor ja lisas, et ettevõtjad on valmis täiendama kutsekoolide õppurite erialaseid oskusi, kuid mitte sotsiaalseid hoiakuid.

Kuna paljudel tegevusaladel valitseb tööjõupuudus, siis võtavad ettevõtted väga tõsiselt praktikantide värbamist.

“Kui majanduskriisi aastatel kurdeti praktikakohtade vähesuse üle, siis hetkel on paljud tööandjad valmis vastu võtma rohkem praktikante, kui neile koolidest saabub,” sõnas analüütik ja märkis, et andekatel ning tegusatel kutseõppeasutuste õpilastel on peale õpingute lõpetamist võimalik leida praktika abil ka tasuv töökoht.

Uuringu järgi on kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahelise koostöö peamine takistus kummagi osapoole vähene algatusvõime.

“Tegevusaladest on koostöösuhete hoidmisel edukamad need, kus ettevõtteid esindab tugev ja aktiivne erialaliit,” sõnas Nestor. “Tegevusaladel, kus erialaliit nii tugev ei ole või puudub, põhineb koostöö isiklikel kontaktidel. Ettevõtted, kellel need puuduvad, tunnevad end kutsehariduse arendamisel kõrvalejäetuna,” selgitas ekspert olukorda.

Eestis on 41 kutseõppeasutust, neist enamik on riigikutseõppeasutused. Kutseõppeasutustes õpib kokku veidi enam kui 26 000 õpilast. Neist enamik omandavad kutsekeskharidust (14 100) ning kutseharidust keskhariduse baasil (10 600)