Mida üks või teine erakond võimule pääsedes minu rahakoti sisuga ette kavatseb võtta? Selles saab selgust täna riigikogus esindatud erakondade peaministrikandidaatide vastustest meie maksundusalastele küsimustele.

1. Kas üldine maksukoormus langeb?

2. Kas on kavas langetada käibemaksu mõnes valdkonnas, näiteks toidukaupadele või kultuuriürituste piletitele?

3. Milliseid aktsiisitõuse/uusi makse plaanite?

4. Mis saab ettevõtte tulumaksust?

Andrus Ansip, Reformierakond

1 Kui Reformierakond moodustab järgmise valitsuse, siis maksukoormus langeb. Tööjõu maksukoormuse vähendamine on vajalik kohe, kui eelarve seda võimaldab. See tähendab töötuskindlustusmaksu määra vähendamist, sotsiaalmaksule lae kehtestamist, tulumaksumäära vähendamist koos maksuvaba miinimumi tõstmisega ja erisoodustusmaksu kaotamist tööga seotud tasemekoolitustelt.

2 Käibemaksuerandite mõju on näha teiste riikide kogemusest – inimeseni see ei jõua. Soome langetas toiduainetele käibemaksu 17 protsendilt 12 protsendile, kuid toiduainete hind sellest ei muutunud, vaheltkasu jätsid kaupmehed endale. Euroopa Liidu kõige kallimad toiduained on Iirimaal, kus toiduainete käibemaks puudub täielikult – see on ümmargune null protsenti. Seega muu maailma kogemuse põhjal teame, et käibemaksueranditel puudub positiivne mõju inimeste rahakotile. Küll aga vähendab see oluliselt riigieelarvet ehk raha, millest maksta pensione ja toetusi vajajatele.

3 Reformierakond lubab maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud, mida tuleb langetada. Kindlasti välistame astmeliselt vaesestava tulumaksusüsteemi kehtestamise, mis hävitaks ennast tõestanud ja Eestile edu toonud ühetaolise maksusüsteemi. Me ei luba ka kinnisvaramaksu kehtestamist ega sotside pakutud automaksu, mis tähendaks keskmiselt igale müüdavale uuele autole hinnalisa 55 000 krooni ehk 3500 eurot. Eesti peab jätkama meile edu toonud lihtsa maksusüsteemiga, et kasvaks majandus, seega ka inimeste sissetulekud.

4 Kuu aega tagasi avaldatud Tartu Ülikooli ja uuringukeskuse Praxis läbi viidud analüüsis tõestati, et ettevõtete tulumaksuvabastus avaldas positiivset mõju nii tootlikkusele kui majanduskasvule ning kasvasid investeeringute mahud. Reformierakond annab kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib.

Edgar Savisaar, Keskerakond

1 Keskerakond on seisukohal, et kuni keskmist palka saavate inimeste maksukoormust tuleb langetada. Selle saavutamiseks tuleb Eestis kehtestada astmeline tulumaks. Üleminek astmelisele tulumaksule kannab endas kolme eesmärki. Esiteks tagada Eesti riigi eelarveline võimekus ja arenguks vajalikud maksutulud; teiseks suurendada maksusüsteemi rolli majandusprotsesside juhtimisel ja kujundamisel, ning kolmandaks tagada ühiskonna suurem sidusus nii erinevate tulu saajate kui ka Eesti eri piirkondade lõikes.

2 Eesti maksusüsteemis peavad eksisteerima Eesti majandusruumi ja olukorda arvestavad maksuerisused elutähtsatel kaupadel ja teenustel (toasooja, ravimite, meditsiinitehnika, kultuuriürituste, toidukaupade, ühistranspordipiletite käibemaks jt). Enamikus Euroopa riikides jääb toiduainete käibemaks vahemikku 0–10%. Toiduainete nagu ka ravimite ja toasooja käibemaksu langetamine kergendab oluliselt väga paljude inimeste igapäevast hakkamasaamist ja aitab majandust elavdada.

3 Keskerakond ei poolda aktsiisitõuse ja uute maksude kehtestamist. Valitsuskoalitsiooni poolt tõstetud kütuse-, maagaasi- ja elektriaktsiis lööb eelkõige nende inimeste rahakoti pihta, kelle sissetulekuist lõviosa kulub esmatarbekaupade ostmisele. Riigi sõltumine tarbimismaksudest õhutab hinnatõuse, nii kallines toidukorv 2010. aasta detsembris aastaga ligi 14%. Samuti muudavad aktsiisitõusud raskemaks nii põllumeeste kui ka ettevõtjate olukorra ning seavad kohalikud eelarved täiendava surve alla.

4 Investeeringute vabastamine tulumaksust, mida Eestis on reklaamitud, ei ole kunagi toonud siia kuigi palju tootlikke välisinvesteeringuid ega too neid ka praegu. Küll aga on see tulumaksuvabastus võimaldanud ja võimaldab praegugi Eestist tulusid maksuvabalt välja viia ning seepärast sobib siin tegutsevatele välisettevõtjatele.

Sven Mikser, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

1 Need, kes lubavad teile üldise maksukoormuse langust, peaksid ka lisama, mille arvel see maksulangetus reaalsuseks saab. Euroopa riigid kulutavad keskmiselt sotsiaalvaldkonnale 26% oma SKTst, Eesti kaks korda vähem. Paljudes meist kõrgema elatustasemega ja kiiremini kosuva majandusega riikides on maksukoormus kõrgem kui Eestis. Me ei saa kunagi jõukaks, kui meie konkurentsieeliseks on vaesus. Kui me soovime inimeste arengusse panustada, ei ole võimalik üldist maksukoormust langetada. Lastetoetuste tõusu, ravijärjekordade lühendamise ja vaesuse vähendamise huvides võiks seda isegi mõnevõrra tõsta.

2 Madalama käibemaksumäära mõte on toetada kodumaist tootmist, ergutada sisetarbimist ja luua selle abil töökohti ning avaldada survet hindadele nende langetamise suunas. Sotsiaaldemokraadid toetavad toiduainete, ravimite ja kultuuriürituste piletite käibemaksumäära alandamist 5 %-le. Toiduainete hinnad näitavad kogu maailmas selget tõusu ja siinkohal pole õige istuda, käed rüpes. Kultuuriürituste toetamine peaks olema üldine arusaam, mitte ministri soovidest lähtuv tegevus.

3 Aktsiisitõuse me ei poolda, kuna see võtab raha eelkõige madalama sissetulekuga inimeste rahakotist. Peame õigeks suunata inimesi eelistama keskkonnasõbralikke autosid ja seetõttu toetame uute autode registreerimismaksu sisseviimist, mille suurus sõltuks sellest, kui palju sõiduk keskkonda saastab. Keskkonnasõbralikud autod oleksid maksust vabastatud. Meie eesmärk on maksustada eelkõige luksustarbimist. See maks oleks ka üheks katteallikaks lastetoetuste tõstmisele. Soovime maksustada 26%ga selle tuluosa, mis ületab 1000 eurot kuus. Siis maksaksid väiksema ja suurema sissetulekuga inimesed maksudena riigile samaväärse protsendi.

4 Kehtiva ettevõtete tulude maksustamise korra plussiks on ettevõtte raamatupidamise selgus. Samal ajal pole see kord aidanud küllaldasel määral kaasa üleminekule targemale ja kõrgema palgaga tööle ehk siis hädavajalikele struktuursetele muudatustele majanduses. Ettevõtted ei peaks maksma täiendavaid makse, kui nad kulutavad teenitud raha oma töötajate tasemekoolituse ja tervise huvides. Töötajatesse investeerimine peaks olema maksuvaba. Eestisse investeerimise soov ei ole kehtiva tulumaksu korraga kuidagi seotud. Seetõttu peame õigeks võtta kasutusele uuesti traditsiooniline ettevõtete tulude maksustamise viis, mille määr oleks 10%.

Mart Laar, Isamaa ja Res Publica Liit

1 Üldine maksukoormus peab langema. Sedavõrd kõrgelt tasemelt on raske, tegelikult lausa võimatu loota, et Eesti suudab majanduse tõelisele kasvule pöörata. Maksukoormuse alandamine on üks, mida meie poolt pakutud lepinguga inimestele lubame.

2 Käibemaksu erisus toidukaupadele teeb kellegi vahest tõesti rikkaks – näiteks kaubandusvõrgu –, kuid tavalistele inimestele pole sellest mingit tulu. Sedalaadi langetamist on proovitud näiteks põhjanaabrite juures Soomes, kus see tõi kaasa aga ainult ajutise hinnalanguse ning peagi tõusid hinnad endisele tasemele tagasi. Mis aga rängalt kannatavad, on laekumised riigieelarvesse, siit omakorda aga investeeringud haridusse või teistesse tulevikku tagavatesse aladesse.

3 Ei plaani uusi makse, need on praeguseks üsna kõrgele tõstetud.

4 Eesti ettevõtjate hinnangul on praegune maksusüsteem neile kasulik, me ei kavatse seda muuta.

Kaarel Tarand, Erakond Eestimaa Rohelised

1 Ei lange. Põhimõtteliselt võiks ju langedagi, aga maksukoormuse üldnäitaja ei ole majanduselu keskne küsimus. Eestis on üldine maksukoormus aastate lõikes kõikunud üsna palju. Aga see ei ole üksikisiku häda ja viletsuse või õnne põhjuseks olnud. Selle, kui palju meid konkreetsel aastal maksustati, saame me ju täpselt teada alles tagantjärele.

2 Käibemaksu erisused on halvasti hallatavad, kulukad ja… Kultuuri toetamisel on otstarbekam maksuosa eelarveline kompenseerimine, mis võimaldab hoida kultuuriteenuste hinnataseme ehk ka elanikele jõukohasema. Üldse elab me kõrgkultuur paremini, kui talle vähem üritatakse kaela vajutada sobimatuid turumajanduslikke range.

3 Aktsiisid kui pahelise käitumise mõjutusvahend peab olema riigi paindlik tööriist kõlbelisema käitumise saavutamiseks ühiskonnas. Kuid nagu üldreegel – kõik on kõigega seotud – ütleb, ei ole ka aktsiisid õhus üksi. Nad toimivad koosmõjus muude mõjutusvahenditega, mitme piitsa ja präänikuga. Lihtne näide, suitsetamine. Aktsiisid seda üksi ei piira, aga koosmõjus reklaamikeelu, avalikest kohtadest suitsetamise tõrjumisega jne annavad suurt rahvatervislikku kasu.

Roheliste algatatud ökoloogilise maksureformi tuumaks on siiski ressursikasutuse õiglane, kahjusid kompenseeriv ja tegelikke kaotusi (tervises, keskkonnas) arvestav maksustamine.

4 Ettevõtte tulumaksuga on üsna udune lugu. Rahandusministeeriumi tellitud uuringu järgi paistavad selle mõjud positiivsed välja, IMFi ja OECD hinnang neile mõjudele on pigem negatiivne, kuna ettevõtetele jääv vaba raha ei ole suundunud ettevõtte uuendamisse ja konkurentsivõime tõstmisse, vaid pigem kõrvaltegevustesse ja sama tehnoloogia pealt mahtude kasvatamisesse. Pikemas perspektiivis tugevneb surve ELis maksusüsteemide ühtlustamiseks, sest kui on juba kord kapitali, tööjõu ja kaupade vaba liikumine, siis õiglase turu tagamiseks on vältimatu ka ühetaolisem maksustamine, olgu sellest pealegi väga ebapopulaarne rääkida. Ja neis läbirääkimistes, mis siis tulevad, pole Eestil küll grammigi püssirohtu ega kauplemispositsiooni kulutada küsitava või olematu väärtusega erandi säilitamisele.

Jaan Toots, Eestimaa Rahvaliit

1 Kindlasti, ja seda eelkõige kaudsete maksude arvelt, näiteks viies käibemaksu tagasi 18%-le, samuti aktsiiside arvelt. Praegu on elekter ja kütus liiga kõrgelt maksustatud ja on muutunud koormaks nii eraisikutele kui ettevõtlusele. Parim viis eraisiku maksukoormust langetada on meie kavandatav tulumaksuvaba miinimumi tõstmine.

2 Jah, meil on plaanis viia teatud valdkondades – toidukaubad, ravimid, matusetarbed ja -teenused, spordiga seotud teenused ja lasteriided – käibemaks 5% peale. See nimekiri on iseenesest pikem, kuid eelkõige keskendume valdkondadele, mille teenused on inimestele hädavajalikud, ja need peavad olema kättesaadavad ka madalama ostujõuga elanikele.

3 Uusi makse me ei planeeri ning makse vähendame üheaegselt ametnike hulga ja kogu riigisektori kulude vähendamisega. Teile võib tunduda üllatav, kuid nn masuajal ametnike arv mitte ei langenud, vaid tõusis tervelt 9%. Riigi suutlikkus sellest ei paranenud. Praegu on tekkinud olukord, kus erasektor ei jõua enam avalikku sektorit üleval pidada.

4 Kuna Rahvaliit tahab maksustada riigist praegu maksuvabalt väljaviidava tulu, siis võib juhtuda, et ettevõtte tulumaksu taaskehtestamine muutub möödapääsmatuks. Kui see on nii, siis kindlasti kaasnevad sellega siseriiklike investeeringute vabastamine tulumaksust ja muud soodustused ettevõtjatele, kes loovad töökohti ja/või on suunatud ekspordile. Mitte mingil juhul ei nõustu me ettevõtjate olukorra halvendamisega, vastupidi.